Aakre mõis ja viimase mõisapreili Margareta vaim

Kuigi mõisahäärberi siseruumidest on ajalugu ümberehituste käigus kadunud, on üks asi jäänud –  mõisapreili Margareta vaim.

Lasteaia- ja algkoolitöötajad on aastakümneid sosistanud salapärast sammudest ja häältest, mis kuuluvad neile, kes ei soovinud mõisast kunagi lahkuda. Mõisapreili Margareta igatseb ilmselt endiselt laste järele ja  kurvastab oma kadunud kodusalongide pärast, mis asendusid tahvlite ja pinkidega.

Aakre mõisa on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1557. aastal. Algselt valitsesid siin Flemingid, 17. sajandil mõis riigistati ja sellest sai algul Rootsi, hiljem Vene riigimõis., mille keiser Paul I jälle maha müüs. Omanikud vahetusid. 1853. aastal omandasid mõisa von Rohlandid ning nende pere kätte jäi see mõisareformini 1919. aastal. Viimane omanik oli 1907. aastast õigusteaduste doktor professor Woldemar von Rohland. Ta ei vajanud Aakre mõisa elamiseks, vaid staatuse, sissetuleku ja perekondliku positsiooni hoidmiseks. Tema põhitöö ja elu olid Saksamaal, kuid mõis oli osa baltisaksa eliidi identiteedist ja majandusmudelist. Doktor jõudis oma tegevuste kõrvalt Aakresse heal juhul korra suve jooksul. Aakre mõisas asendas Woldemar von Rohlandi professionaalset ja füüsilist kohalolekut mõisavalitseja (valitseja) ning rentnikud. See oli baltisaksa mõisate puhul täiesti tavapärane, omanik võis elada Saksamaal, aga mõis töötas edasi nagu kellavärk.

Mõisa ühekorruseline kivist peahoone ehitati 19. sajandil, von Rehbinderite ajal.  Pärast riigistamist plaaniti mõisahäärberisse tuua kohalik kool. Kui vana kool 1920. aastal koos sisustusega maani maha põles, polnud mõisahäärber veel laste vastuvõtuks valmis. Kaugemalt tulnud pidid internaadi puudumisel mõnda aega magama otse klassiruumi põrandal, kuni lõpuks, 1930-datel ehitati hoone Tartu linnaarhitekt Arnold Matteuse projekti järgi oluliselt ümber, arvestades just kooli ja laste vajadusi.

Ehitati välja katusekorrus, keldrisse tuli söögisaal ja lisaks leidsid majas koha ka õpetajate korterid. Pärast kohaliku kooli sulgemist 1973. aastal tegutses siin paar aastat Aakre eriinternaatkool, mis hiljem viidi üle Kuigatsisse.
Nõukogude ajal, kui kool oli juba suletud, tegutsesid siin  raamatukogu, sidejaoskond, kauplus ja söökla, lisaks olid siin korterid. Rohkete ümberehituste tõttu pole hoone siseruumides ajalooliselt väärtuslikest detailidest eriti midagi säilinud.

Küll aga olid lasteaed-algkooli töötajad siin kuulnud kummitust, keda on peetud mõisapreili Margareta vaimuks.

Lateaed-algkool tegutses mõisahoones 1988. aastast  2022. aasta sügiseni.

Muudetud: 01.05.2026