Mäetaguse mõis

Kas teadsid, et Mäetaguse mõis oli Virumaa suuremaid ja tänases Eestis seni ainus, kus on tegutsenud ainult täiskasvanutele mõeldud mõisahotell?

Mäetaguse (Mehntack) mõisa esmamainiti 1542. aastal ja mõisa asutajaks oli Peter von Tiesenhausen. Põhjasõja ajal maani maha põlenud mõis vahetas hiljem tihti omanikke.

Tänaseni säilinud mõisahäärber valmis Eugenius Octave von Roseni valitsemisajal 1796. aastal, kuid on hiljem korduvalt ümber ehitatud. Von Roseni aadliperekond on Eestis tegutsenud juba 13. sajandist, mil nad Taani kuninga vasallidena siia rändasid. Sajandite jooksul nende haare üha laienes ja parimatel aegadel kuulus neile üle Eesti kokku 19 mõisat, millest üks oli Virumaa suuremaid mõisaid nii pindalalt kui talupoegade arvult Mäetaguse mõis.

Pärast 1919. aasta võõrandamist töötas häärberis aastalel 1922- 1982 kool, hiljem kohaliku sovhoosi kohtor ja vallavalitsus.

Mõisakompleksis on arvukalt kõrvalhooneid. Kunagises tall-tõllakuuris tegutses mõnda aega, eksperimendi korras, Eesti esimene ja ainus ainult täiskasvanutele mõeldud mõisahotell. 2023. aasta augustist on seal siiski ka lapsed oodatud. Kunagises viina-aidas on koha leidnud karude elu-olu tutvustav Jäägrimuuseum.

Tänane kontseptsioon käib samuti ajaloolise stsenaariumi järgi, et hotelli kliendid on kui mõisahärra külalised, keda võõrustab ajaloolises mõisa abihoones eesti talurahvas.

Mõisast umbes kilomeetri kaugusel loodes, kõrge künka tipus paikneb von Rosenite neogooti stiilis matusekabel.

Mäetaguse tammik on Euroopa üks põhjapoolsemaid tammikuid, kus kasvavad kuni 300 aastat vanad laia võraga ja elustikurikkad puud.