Aruküla mõis Koerus – võitlus mõisa võtmete pärast

Pärast mõisa riigistamist 1919. aastal ei tahtnud vana omanik oma mõisast sugugi loobuda.

Nii pidi Koeru kool end enne kaheksasse tuppa ära mahutama. See oli veider aeg, kus mõisnik ja õpilased jagasid ühte katust, kuni vana härrastemaja lõpuks ära kolis.

Aruküla mõisa pärl, selle peahoone, sai alguse 1780. aastatel Fromhold Gotthard Knorringi käe all. Elegantne hilisbarokne stiil peegeldas mõisa omaniku ambitsioone ja tollase arhitektuuri peeneid jooni. Kuid siis tuli põleng ja lõi kõik segamini. Ent ajad muutusid ja mõis kohandati klassitsismi järgi – rangeks ja ajastu vääriliseks.

Kohtas seal ka kuulsust. Naabruses asunud Kiltsi mõisast käis sageli külas maadeavastaja Adam Johann von Krusenstern, kelle reisijutud ja looming võisid Aruküla mõisa seintes kaja leida.

Pärast 1919. aasta riigistamist alustas Aruküla mõis uut peatükki, mis oli kõike muud kui vaikne. Peagi võtsid hoone enda alla Koeru algkool ja kõrgem rahvakool. Kuid ära kujuta ette klassiruume, mis laiutavad üle terve mõisa – alguses pidi kool end kokku pressima vaid kaheksasse pisikesse ruumi, sest mõisnik ei andnud oma häärberi võtmeid niisama lihtsalt ära. Mõis ja kool jagasid seinu, mõtteid ja võib-olla ka natuke pahameelt, kuni lõpuks vana härrastemaja täielikult õpilastele kasutusse sai.

Kooli rajajate ja luuletajate vaimu hoitakse Arukülas elus – üks põnevamaid traditsioone on luuletaja Kalju Lepiku luulevõistlus. Aga mõis ei ole ainult poeetiline inspiratsioon, ta on ka arhitektuuriline minevik. 2014. aastal algasid restaureerimistööd, mis tõid päevavalgele eri ajastute jäljed: maalingud, vanimad juba peahoone alguspäevilt. Iga värvikihi taga on lugu, iga ehitusdetail räägib ajastute vahetusest ja omanike ambitsioonidest.

Aruküla mõis pole pelgalt mälestus, ta on kogemus – koht, kus ajalugu räägib ja tulevik ootab.

Muudetud: 30.04.2026