Kärde rahumajake – sümbol sündmusele, mis määras sajanditeks Eesti saatuse

Rahvapärimus räägib kindlas kõneviisis, et just selles pisikeses palkmajakeses sõlmiti 1661. aastal Rootsi ja Venemaa vaheline rahu.

Ajaloolased aga kahtlevad, kas 100-meheline turvameeskond ja arvukas delegatsioon mahtunuks sellesse lihtsasse majja. On tõenäoline, et praegune pillirookatusega majake on hoopis pool sajandit hiljem ehitatud mälestusmärk, tähistamaks paika, kus suured impeeriumid kunagi kokkuleppele jõudsid.

Juba 1774. aastal on aga olnud arutlus, kas see majake võis säilida hilisemates sõjatormides, kus ainult vähesed majad püsti jäid. Arvatakse, et läbirääkimised võisid toimuda pigem mõisahäärberis või telkides nagu see tollal kombeks oli. Räägitakse võimalusest, et muldpõrandaga ja õlgkatusega lihtne hoone on lastud Kärde mõisniku poolt ehitada umbes pool sajandit hiljem rahulepingu auks ja mälestuseks. Tänapäeval on õled asendatud pillirooga, kuid majakese sajanditevanune ilme on säilinud.

Rahu sõlmimine ei olnud ühe päeva küsimus – Kärde mõisas peeti kolme kuu jooksul tervelt 25 ränka läbirääkimiste vooru. Alles 1. juulil 1661 jõuti lõpuks allkirjadeni, mis lõpetasid verise Vene-Rootsi sõja. See oli diplomaatiline maraton, kus telkide ja mõisahäärberi seinte vahel vaieldi iga versta ja kindluse üle, kuni Stolbovo rahuga määratud piirid taas paika said.

Lepingu järgi sai Rootsi tagasi Ida-Eesti (sealhulgas Tartu) ja Ida-Läti, mille Venemaa oli 1658. aastal endale saanud.

Muudetud: 15.04.2026