Kas teadsid, et Eestis ei ole ükski teine pühakoda nii mere ääres nagu seda on Vainupea kabel?
Vainupea kabeli asutamise aeg on täpselt teadmata. 1727. aastal kindlat kabelihoonet Vainupeal veel ei olnud ning jumalateenistusi peeti lageda taeva all. Vainupea puukabelit mainiti esmakordselt aga 1741. aastal. Tegemist oli ühega Haljala neljast (Toolse, Käsmu, Pihlaspea ja Vainupea) abikirikust ja kandis see nime püha Johannese kabel.
1948. aastal pühakoda suleti, misjärel kabelit rüüstati ja see lagunes kuni Lääne-Viru Teedevalitsuse juhataja eestvedamisel see 1980-datel taastati ja taaspühitseti 1989. aastal. Kaotsi läinud altarimaali asemele telliti 2011. aastal kabelile ainulaadne sakraaltaies – Anu Raua gobeläänvaip “Armuaeg”.
Kabelis toimuvad aastaringselt laulatused ja abielude registreerimised, korraldatakse jumalateenistusi ja kontserte ning erinevaid külaseltsi koosviibimised.
Kabeli näol on tegemist Eesti kõige mereäärsema pühakojaga.
Vainupea küla juurde kuulub ka Vaindloo saar, mis on Eesti kõige põhjapoolsem punkt.