Mäo mõis

Kas teadsid, et Mäo mõisa sage külaline oli kuulus vene helilooja Nikolai Rimski–Korsakov, kelle vennatütrele mõis kuulus?

Mäo mõisat on esmamainitud 16. sajandil. Omanikud vahetusid, kuid Põhjasõja järgselt jäi mõis pikemaks ajaks von Stackelbergide valdusesse. Põhjasõjas hävinud hooneid hakati vanade müüride peale taastama 18. sajandil. Esindusliku klassitsistliku kuju omandas Mäo mõis Gustav Reinhold von Stac­kel­bergi aegu 1820–30ndail aastail, mil hoone põhjalikult ümber ehitati.

Mõisa viimane omanik oli  Ferdinand Olaf von Stackelbergi kasutütar Aleksandra Rimski–Korsakova, kuulsa vene helilooja Nikolai Rimski–Korsakovi vennatütar, kes 1908. aastal abiellus Ernst von Gruenewaldtiga. Ka helilooja ise veetis mitmed suved Mäo mõisas ning korraldas seal kodukontserte.

Aegade jooksul on kuulunud Mäo mõis Järvamaa jõukamate hulka nii maaalalt kui ka talupoegade hulgalt. Mõis oli edukas – viljakas põllumaa, veskid, mitu tulusat kõrtsi, kivimurd, lubjapõletus, nappis vaid metsa. Pärast mõisa eiigistamist jäi mõisaproua esialgu veel mõisahäärberisse, avades seal lastekodu.

Pärast sõda ja baltisakslaste ümberasumist tegutses mõisas traktorijaam, siis metsamajand. Samal ajal olid siin ka korterid. Pikkadeks aastateks jäi hoone kasutuseta ja lagunes.

1980-date lõpus üritati hoonet taastama hakata. Järvamaa ühte suurejoonelisemasse mõisamajja pidi tulema Paide KEKi esindushoone. Algsete plaanide järgi esimesele korrusele kontserdi– ja konverentsisaalid, teisele korrusele külalistetoad; keldrikorrusele toitlustamine. Midagi küll tehti, hoone sai uue katuse, kuid töö katkes. Selleks hetkeks oli mõisast säilinud vaid majakarp ning enamik arhitektuurseid detaile on hävinud. Juba 1973. aastal võeti mõis muinsuskaitse alt maha.

1990-datel hakkasid puhuma uued tuuled. Mõisakompleksist ja sinna juurde kuuluvast pargist pidi saama rahvusvaheline äri– ja turismikeskus, kus on võimalik luksuslikult elada ja aega veeta. Seda soosis asukoht vahetult Tallinna – Tartu maantee ääres. Täna seisab mõis jätkuvalt tühjana.

Mõisa kunagiste tiikide peale on ehitatud Mäo tööstusküla, mõned tiigid on siiski veel alles. Ümberehitatuna on säilinud ka kõrvalhooneid. Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste registris on mõisa peahoone, park ja valitsejamaja 1998. aastast. Looduskaitse alla kuulub mõisa park.