Käru mõis

Kas teadsid, et Käru mõisas asus Eesti esimene lasteaed, mille mõisnik rajas oma tööliste lastele?

Käru mõisa vana puidust peahoone, mis arvatavasti ehitati rootsi aja lõpul, on üks Eesti vanimaid puidust mõisahooneid. On alust arvata, et see on valminud Rootsi aja lõpul, 1692. aastal. Tähelepanu väärivad ka hoone 36-ruudulise raamijaotusega aknad, mida mujal Eestis säilinud ei ole.

Põhjasõja ajal, mil Vene väed paljusid mõisaid hävitasid, jäi Käru puutumata – ilmselt tänu oma kõrvalisele asukohale. Rahvas teab ka legendi, et mõisas olevat ööbinud isegi Venemaa keisrinna Katariina I, kui tema Eesti-reisil vankri ratas purunes.

Mõisa uue, pikema kivist peahoone projekteeris Riia arhitekt Robert Pflug ja see valmis 1878. aastal. Kuigi 1905. aastal põletasid  ülestõusnud talupojad mõisa maha, taastati see hiljem lihtsustatud kujul, jäädes ilma kaunistustest ja tornist. Maja sai kannatada ka Teise maailmasõja ajal.

Aastatel 1920–2001 tegutses uues peahoones kool, ja tänal on mõis eravalduses. Erastamisel lubas omanik sinna rajada turismi- ja majutuskeskuse.

Lähedal asuv Käru muuseum pakub ainulaadset võimalust tutvuda lapsevankrite ajaloo ning kogeda korteri atmosfääri läbi erinevate ajastute Kerro residentsis.

Käru mõisas sündis majandusteadlane Ragnar Nurkse (1907- 1959).

Muudetud: 10.07.2025