Puurma­ni loss – Rootsi kuninganna kingitus ja 117 õpilase ellujäämiskool

Puurmani loss on koht, kus neorenessanslik luksus kohtus vabadusvõitluse rindejoonega ning kus sündis Eesti ajaloo üks kardetumaid sõjalisi üksusi – Kuperjanovi partisanipataljon.

Keskajal asus siin Kursi ordulinnus, mis rajati tõenäoliselt Pedja jõe ületuskoha kaitseks. Hiljem arenes linnuse paikkond mõisana. Oma eestikeelse nime sai mõis rootsiaegsete valdajate von Buhrmeistrite suguvõsalt, kellele Rootsi kuninganna Kristiina mõisa 1645. aastal kinkis.

Liivimaa ühe jõukaima suguvõsa Manteuffelite suurejooneline neorenessansi stiilis loss valmis 1881. aastal ja on Eesti üks väärikaimaid. Hoone projekt telliti 1877. aastal Tartu toonaselt tegusaimalt ehitusmeistrilt Friedrich Hübbelt.

Ajalukku läks mõisahoone aga sellega, et 1918. aastal Saksa vägede tulekul ja enamlaste taganemisel moodustas Julius Kuperjanov siin partisanide pataljoni, et kaitsta piirkonda Vene vägede eest. Uus elu algas 1919. aastal, kui üle kahe sajandi Manteuffelitele kuulunud mõis võõrandati ja anti üle põllutööministeeriumile. Põllumaadel hakati kasvatama vilja, peahoones hakkas 1923. aastal tööle kool. Mitu ümbruskonna kooli ühendati 1926. aastal Puurmani kõrgemaks algkooliks.

Täna on Puurmani Mõisakool mõisakoolide projekti raames Norra rahadega keldrist tornitipuni täielikult restaureeriti. Huvitav ehk seegi, et esimesel õppeaastal 1923. aastal oli koolis koguni 117 õpilast ja vaid neli õpetajat!

Julius Kuperjanovist ja tema tegevusest pataljoni loomisel Puurmani mõisas saab siit varsti lugeda.

Puurmanis olevat võetud linti ka kaadreid Tallinfilmi filmile  Kevade (1969), aga täit kinnitust sellele ei ole.

Muudetud: 11.04.2026