Sillapää loss

Kas teadsid, et Räpina mõis, mida rahvasuus nimetatakse Sillapää lossiks, võis kunagi pakkuda katet Inglismaa võileibadele?

Räpina mõis pole pelgalt loss, see oli omal ajal tööstuse tuksuv süda Kagu-Eestis. Võivabrik saatis tünnid Inglismaale, paberiveski müttas täistuuridel ning kariloomade kari ulatus horisondini. Mõisa alal töötasid jahu- ja saeveskid, lisaks lammutasid tööstustöölised kohalikus paberivabrikus päevast päeva masinaid, et üle 100 inimesel oleks leib laual. Seda kõike ühendav mõiste “vabrikute keskus” tähendabki piirkonda, mis toetas tööstuse arengut ja kus majandus elas ja hingas just läbi mitmekesiste tehase- ja tööstusettevõtete.

Mõisa härrastemaja, rahva armastatud Sillapää loss, ehitati aastatel 1835–1840 ja kandis hilisklassitsistlikku ilu. Keskosa ja külgtiivad olid kahekorruselised, galeriid ühendasid need stiilselt üheks tervikuks. Härrastemaja pole oma elu jooksul aga kordagi paigal seisnud – 1938. aastal kohandati see koolimajaks, kus noored said haridust ja elu esimese maigu. 1924. aastast tegutses seal aianduskool, mille pärandit kannab edasi Räpina Aianduskool.

Tänapäeval pole Räpina mõis pelgalt minevik. Muuseumi uksed on avatud, muusikakooli helid täidavad saali ja park – ah, see park! Puud, põõsad ja vaikselt kõigutavad oksad, kõik kenasti siltidega, justkui looduse enda õpik. Musitempel.

Kui sammastega peasaal 2021. aastal restaureeriti, läks see justkui ajas tagasi, kuid mõisa tervik elab edasi olevikus. See on lugu tööstuse kirest, õpilaste naerust ja pehmete Inglise võileibade saladusest.