Muhu maalinn

Muhu maalinna täpsem püstitamise aeg pole teada, kuid mõningate leidude põhjal võis see toimuda 11. sajandil, viikingiaja lõpus.

Muinasaja lõpus oli Muhu koos Saaremaaga Eesti ala kõige tihedamini asustatud piirkondi. Linnuse vallid on kokku kantud inimeste poolt, asub ju linnus tasasel maapinnal. 1227.a. toimus siin eestlaste muistse vabadusvõitluse viimane lahing. Linnuse saatuse kohta pajatab Läti Hendriku kroonika, et maalinn pidanud 20 000-mehelisele vallutajateväele vastu 6 päeva. Siin tapeti toona 2500 inimest. Legend pajatab, et ainult üks pääsenud kavalusega, visates „saagikoti“ vallutajate eeskujul üle õla. Linnusest on leitud mitmeid aardeid.

Linnuse siseõuel asub praegu kunagistele traagilistele sündmustele pühendatud mälestuskivi.

Muhu maalinna  ümmargust õue (umbes 3500 ruutmeetrit) ümbritsenud ringvallist veeti suurem osa  1894-1895.a. Väikese väina tammi  ehitusmaterjaliks. Algupärast kõrgust pole nähtavasti enam kusagil olemas. Säilinud valli osad on 5–8 m kõrgused. Ringvalli äravedamisel saadi 2 aardeleidu, neis on hõbe- ja pronksehteid, ripatsina kantud hõbemünte, klaashelmeid ja kaalud koos kapsliga. Arvatavasti peideti aarded veebruaris 1227. aastal, kui maalinn orduvägede poolt piirati ja vallutati.

Maalinna naabruses asub Eemu tuulik