Lõu tuletorn

Lõu tuletorn on üks esimesi eestlaste endi projekteeritud ja valminud tuletorne ja ainus Sõrve poolsaare tuletornidest, mis viimase sõja järel püsti jäi.

Lõu tuletorn on laternaruumi ja rõduga valge betoontorn Sõrves. Kõrgus on jalamist 9 meetrit ja merepinnast 11 meetrit.

Sõrve poolsaare meremärkidest jäi Teise maailmasõja järel püsti vaid üks – Kaugatuma panga lõunaserval asuv Lõu raudbetoonist tuletorn, mille valatis valmis 1934. aasta jõululaupäevaks ja seadistamine lõppes 1935. aasta kevadel. Sõja kägus oli torn küll mitmest kohast kuuliauke täis, kuid seisis kindlalt püsti.

Eesti tuletornide ehitamise ajaloos oli see esimene juhus, et Eesti oma noored mehed projekteerisid ise ühe aastaga kokku 6 raudbetoonist slindrikujulist uut majakat ja need ka ühe aastaga püsti pandi: Paralepas ühe, Ramstis kaks, Sõrul kaks ja Lõu lahe ääres ühe. Kuuest kõige pisema Lõu tuletorni ehitusel 1934. aastal toodi hobustega ehitusplatsile kruusa, liiva, rauda ja tsementi ning segu tõsteti käsitsi vintsiga üles. Terasuksed, raudtrepid, võred ja muud peenemad detailid valmistati Tallinna töökojas.

Lõu lahe suus, Kriimi laiu nuka juures võis veel mõned ajad tagai ka palja silmaga märgata laevavraki jäänuseid. 1980. aasta sügisel sattus teadmata põhjustel sinna karidele Kreeka kaubalaev. Salapärase õnnistuse rüüstasid randlased üsna ruttu paljaks, seda otse Nõukogude piirivalve silma all.

Kokku on Sõrves täna 5 tuletorni.

Muudetud: 13.07.2025