Kas teadsid, et erinevalt levinud traditsioonist ei ole Uderna mõisamajas kunagi olnud kooli, küll aga pansionaat, haigla, hooldekodu?

Esimesed teated Uderna mõisast 1486. aastast. Aegade jooksul on mõisal olnud mitmeid omanikke- Volskyd, Sbinskyd, Günsterbergid, Tiesenhausenid.

1712. aastal andis keisri Peeter I korralduse Peterburi-Tartu-Riia postitee rajamiseks. Uderna mõis jäi vahetult postitee äärde ja nii sai seda kasutada tähtsate külaliste majutamiseks. Siin on peatunud Peeter I ja tema abikaasa Katariina I, samuti Katariina II ning Aleksander I. Mõisast kujunes postimõis ja majandushooneid rajati minimaalselt.

Tänaseni säilinud peamaja valmis siiski palju hiljem, aastal 1880.

Pärast võõrandamist 1920. aastal sai mõisa endale Tartu haigekassa. Kuni 1946. aastani asus siin  lastekodu, hiljem sõjaveteranide pansionaat, kopsuhaigla, tuberkuloosihaigla ja krooniliste haigete kodu. 2005. aastast, mil hoone läks valla käsutusse, töötab mõisas Uderna hooldekodu, kus elab ca 130 hoolealust.

Hoone on korrastatud,  alles sellel sajandil vahetati välja mõisa ajast pärit katus. Häärber on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. Mõisa peamajas on mitmeid omanäolisi ruume, mida teistes Tartumaa mõisates väga ei kohta. Vaatamisväärsed on ballisaal, salong ja omaaegne fuajee, tänane söögisaal, mis on märkimisväärsed tänu papjeemašeest tehtud kaunistustele laes ja seintel.