Esimesed teated Uderna mõisast 1486. aastast. Aegade jooksul on mõisal olnud mitmeid omanikke- Volskyd, Sbinskyd, Günsterbergid, Tiesenhausenid. Tänaseni säilinud peamaja valmis aastal 1880.
Pärast võõrandamist 1920. aastal sai mõisa endale Tartu haigekass. Kuni 1946. aastani asus siin Eesti pangatöötajate lastekodu, hiljem sõjaveteranide pansionaat, kopsuhaigla, tuberkuloosihaigla ja krooniliste haigete kodu. 2005. aastast, mil hoone läks valla käsutusse, töötab mõisas Uderna hooldekodu, kus elab ca 130 hoolealust.
Hoone on korrastatud, alles sellel sajandil vahetati välja mõisa ajast pärit katus. Häärber on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. Mõisa peamajas on mitmeid omanäolisi ruume, mida teistes Tartumaa mõisates väga ei kohta. Vaatamisväärsed on ballisaal, salong, omaaegne fuajee, tänane söögisaal, mis on märkimisväärsed tänu papjeemašeest tehtud kaunistustele laes ja seintel.