“Mänd on pühapuu, ta annab jõudu nagu karugi ning ravib häiritud vaimu, taastab seesmise tasakaalu ja toob rahu. Männipuu ümbert kinni hoides ja teda “sisse hingates” saab laadida ennast puhta elujõu ning värskusega”, on kirjutanud Vigala Sass.
Järvselja Kuningamänd on eriline mitte oma kõrguse (33 m), vaid võimsalt massiivse tüve poolest. Rinnakõrguselt on tüve ümbermööt 3,4 meetrit, võra laius on 23 m, mahuks on arvestatud 11 tm.
Mänd kasvab Järvselja ürgmetsa õpperajal, nii on sellest saanud teatud mõttes sümbolpuu – Eesti loodushariduse kuningas. Kuningamänni võimas tüvi on kui ausammas Eesti metsandus- ja loodusharidusele, sest teda tunnevad hästi sajad Eesti bioloogid, metsamehed ja teised üliõpilased, kelle hariduse osaks on olnud looduspraktikumid Eesti metsameeste mekas Järvseljal.
Huvitav teada ka, et Kuningamänd hakkas kasvama umbes samal ajal kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf pani aluse Tartu Ülikoolile.
Looduskaitsealune Kuningamänd kandideeris 2022. aastal Euroopa aasta puu tiitlile ja saavutas 13. koha.
Järvselja metskonnas kasvasid veel Eesti kõrgeimad puud: 44,1 m kõrgune kuusk ja 43,3 m kõrgune mänd, samuti 38 m kõrgune Eesti kõrgeim kask.
Allikad:
Wikipeedia
Postimees, 27.10.2021
Järvselja jahiloss, Liispõllu — Järvselja — Aravu, Järvselja, Järvselja küla, Kastre vald, Tartu maakond
Järvselja küla, Kastre vald, Tartu maakond