Luke mõis

Luke mõis on näinud palju.  XIII sajandil Löwenwolde’de suguvõsa käes, hiljem piiskopkonna võlgade katteks panditud – nagu mõni vana mantel, mis rändab käest kätte. Liivi sõda tegi oma töö: rüüstas, põletus, unustas. Lakkamatud sõjad olid mõisale laastavalt mõjunud. On teada, et 1625. aastal elas mõisa maadel ainult üks elanik.

Ent mõis ei andnud alla ja Löwenwolde’d võtsid selle tagasi. 1841. aastal läks mõis pärimise teel von Knorringute suguvõsale. Siis algas ka mõisapargi laiaulatuslik arendamine.

Pärast riigistamist asus 1910. aastal valminud mõisa peahoonesse kool. Hoone hävis Teises maailmasõjas. Pärast sõda asus kool kuni 1971. aastani valitsejamajas.

Täna on mõisakompleksi pärl 20. sajandi algusaastatel ehitatud Kärneri maja (fotol), mis restaureeriti 2005. aastal ning oli esimene mõisa silmapaistvaim taastatud ehitis. Väikest historistlikus stiilis hoonet kaunistavad puitpits, punane tellis ja valge krohvipind. Tänapäeval asub Kärnerimajas kohvik.

Luke mõisa park on omaette vaatamisväärsus. Terrassid ronivad mäkke ja laskuvad alla, tiigid peegelduvad nagu vanad mälestused, puud – kunagi sirgeks pügatud – on nüüd väänlevad ja isepäised, nagu eluski juhtub. Ühel trepil seisavad betoonist lõvid. Mitte just kuninglikud, aga nad seisavad. 1992. aastal, kui park oli rohkem džungel kui jalutuskoht, asuti parki korrastama. Ainult terava silmaga asjatundjad nägid, et siin peitub Eesti üks paremini säilinud mõisaparke. Ja need puud – mõned enam kui 300 aastat vanad! 2005. aastal pandi tiigid taas voolama, kaskaadide kaupa, nagu ajalugu ise.

Mõisakompleks on Nõo valla üks populaarseimaid külastuskohti.

Muudetud: 27.08.2025