Värska kirik

Kõrge, põllukividest seinte ja tellistest karniisidega Värska Püha Georgiuse õigeusu kiriku nimepühak on Püha Georgius ehk Püha Jüri.

Õigeusu kogudus asus Värskas juba 1759. aastal. Sel ajal oli kogudusel puukirik, mille asukoht oli praegusest kivikirikust põhja pool ja mis lammutati 20. sajandi alguses pärast uue kivikiriku valmimist 1907. aastal. Kiriku omapäraks on kaks torni: kaheksatahulise kellatorn ja sibulkupliga torn.

Kiriku tähtsaim püha on seetõttu kevadine jüripäev, mida peetakse Setomaal 6. mail. See on suur püha, mis tipneb pärastlõunase kirmaski ehk külapeoga. Kirikus on algupärane ikonostaas ehk ikoonisein ja arvukalt kauneid käsitööna valmistatud pühaserätte.

1999. aastal kanti kirik ehitismälestisena kultuurimälestiste riiklikusse registrisse. Kirikul on säilinud ehitusaegne väljanägemine.

Kirikut ümbritsevale kalmistule on maetud paljud Setomaale olulised kultuuritegelased, näiteks lauluema Anne Vabarna (1877‒1964) ja luuletaja Paul Haavaoks (1924‒1983).aatsl ajal. Kalmistul on ka omapäraste sisseraiutud ristidega kivid 15-16 sajandist, mida peale Setomaa mujalt Eestist ei teata.