Saha kabel

Kas teadsid, et Saha kabelit peetakse üldse üheks esimeseks ristiusustamise kantsiks Eestimaal?

Saha Püha Nikolause kabeli kohta on 1895. aastal kirjutanud Jõelähtme kiriku vöörmünder Jüri Vitismann: „Ennevanal ajal, kui meie rahvas olnud veel paganad, olnud üks laev mere peal tormi käes hädas. Laevamehed enam ei lootnud eluga pääseda… Surmakartuses tõotasid laevamehed, kui nad eluga peaksid pääsema … kiriku ehitada. Laevamehed pääsesid eluga randa ja hakkasid, et hädas antud tõotust täita … kirikut ehitama…” Kohaks valiti vana eestlaste pühapaik.  Eestlastele see ei meeldinud ning mis päeval ehitati öösel lõhuti. Lõpuks saanud siiski kabel valmis. Räägitakse ka, et kabel olevat 50 aastat vanem kui Tallinna linn.

Saha kabelit peetakse üldse üheks esimeseks ristiusustamise kantsiks Eestimaal. Samuti on olemas üsna argumenteeritud hüpotees, et hoone, mis süüdati 1343 Jüriöö ülestõusu tähiseks on just Saha kabel. Õigemini küll selle puust eellane. Praegune kabel on pärit 15 sajandist, üheaegselt Pirita kloostriga ja on ehituslikult silmatorkavalt sarnane kloostri kirikuga. Tähelepanu väärivad ka Saha kabeli suurus ja mitte ristkülikukujuline vaid rombikujuline põhiplaan.

Püha Nikolaus oli neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile kingitusi jõuluajal. Lastepühakuna on Nikolause isik ja legendid olnud osaliselt eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele.

Täna on kabel huvilistele avatud. Siin korraldatakse matusetalitusi, usuüritusi, aga ka pulmi. On tehtud pisiremonti. Kabel on aastast 1972 kultuurimälestisena kaitse all.

Allikas:

Palverännutee

Saha kabel. Ajalooline ülevaade. Mari Luukas, Sirli Oot, 2017

Vikipeedia