Tudulin­na HEJ – arsti tehniline visioon, mis pani jõe särtsu andma

Lisaks Leevaku hüdroelektrijaamale on ka Tudulinna hüdroelektrijaam komsomoli lööktööehitus

1935. aastal algatas kohalik arst Tudulinna elektrijaama ehituse. Esialgu oli plaanis püstitada see Tagajõele piimaühistu meierei juurde: seal töötas juba elektrigeneraator, mis varustas vooluga ka Tudulinna röntgenikabinetti. Uudne mõte sai teoks alles 1946–1947. aastal, kui komsomoli löökehitusena ehitati Roostoja (Rannapungerja) jõele Särjetõkke kärestiku kohale TPI tudengite koostatud projekti järgi väike hüdroelektrijaam (võimsusega kuni 100 kW). See avati 1950. aasta oktoobripühadeks ning töötas aastani 1960,  andes voolu Tudulinna piirkonnale ja hiljem, jaama võimsuse suurendamise järel, veel Mustvee linnale. Jaama töö lõpetas põlevkivienergia saabumine metsakülasse.

1998. aastal vana pais toestati ja rajati uus 150 KW koguvõimsusega elektrijaam, mis ühendati Eesti Energia üldisesse elektrivõrku, st elekter ei lähe enam ainult Tudulinna või Mustvee piirkonda, nagu ajalooliselt, vaid liigub võrgu kaudu kuhu iganes tarbijaid parasjagu on.  Lootus, et elektrijaam annab vallale mõned töökohad lisaks, siiski ei täitunud. Vaatepilti pakub jaam küll. Palju siis Eestimaal neid väikesi elektrijaamu veel säilinud ongi. Pealegi on hüdroelektri tootmine märksa keskkonnasõbralikum kui põlevkivi põletamine

Tudulinna hüdroelektrijaam tunnistati kultuurimälestiseks 2016.a. kui tervikliku kompleksina ja algses funktsioonis säilinud 1940ndate aastate hüdroelektrijaam koos tammi ja jalakäijate sillaga. Sellisena on ta tõeliselt huvitav vaatamisväärsus.

Muudetud 14.01.2026