Esna mõis

Kas teadsid, et viimastel aastatel on Esna mõisale rohkem kuulsust toonud siin vändatud komöödiaseriaal “Naabriplika”?

Esna mõisa ajalugu ulatub tagasi aastasse 1623, mil Rootsi kuningas andis siinsed maad kindralmajor Alexander von Essenile. Just tema nimest on tuletatud ka mõisa nimi. Esna mõis on sellest ajast alates olnud mitmete omanike kätes, kuid oma ainulaadse ja lihtsa, puidust peahoone sai see 1821. aastal Johann Georg von Grünewaldti eestvedamisel.

Mõisapark, millel on vabakujuline planeering, täiendas mõisakompleksi ilu ja on siiani üks selle kaunimaid osi. Kuid Esna pole vaid ajalooliste hoonete kogum.

1920. aastatel muutus mõis postijaamaks, seejärel koduks elukorteritele, ning kolhoosi ajal paiknes seal kontor. Pärast 1974. aastat jäi hoone suuresti tühjaks, suveti asustasid seda üliõpilasmalevlased. Lõpuks, 1997. aastal, leidis mõis uue elu eravaldusena. Mõisa omanikeringi on kuulunud ka ekspankur Hannes Tamjärv. 
Esna mõis on aga inspireerinud ka kultuurimaastikku. 1977. aastal filmiti siin „Karikakramängu“ ja hiljem kaadreid „Ideaalmaastikust.“ Hiljuti on mõisale tuntust toonud komöödiaseriaal „Naabriplika.“
Kaugemal metsa sees asub Grünewaldtide perekonna kabel, mida selle sajandi alguses restaureeriti. On teada, et kabelisse kedagi maetud ei ole, hauad on kabeli ümber surnuaias.