Kodru raba ja vaate­torn – 9000 aastat settimist ja üks kõikuv torn

Kui sa seisad siin laudteel, siis tea, et sinu jalgade all on 8,5 meetrit surnud sammalt ja vett, mis on kogunud üheksa aastatuhande jagu vaikust ja kõdunemist – see on massiivne turbakiht, mis teeb silmad ette peaaegu kõigile teistele Eesti rabadele.

Kodru raba on nagu hiiglaslik looduslik käsn, koht, kus saab oma silmaga näha, kuidas Eesti sood sünnivad, kasvavad ja muutuvad.

Kujuta ette maastikku, mis näeb välja nagu mõni teise planeedi pind: pehme, vetruv, täis väikseid järvekesi ja salapäraseid saarekesi. Just selline on Kodru raba. Siin on turvast kuni 8,5 meetrit – ja kuna üks meeter turvast kasvab umbes tuhande aastaga, tähendab see, et Kodru rabas on turvas kasvanud juba ca 9000 aastat.

Raba keskel on väike järv nimega Vibujärv – umbes 1,7 hektarit suur ja ebakorrapärase kujuga, justkui keegi oleks selle noolega turbaseina sisse joonistanud. Selle ümber on soosaared, mis näevad välja nagu rohelised saarekesed keset pruunikat avarust. Ammustel aegadel kasutati neid isegi pelgupaikadena, sest raba oli looduslik kaitseala – sinna ei saanud niisama lihtsalt sisse marssida.

Kui kõndida üle raba kulgeval laudteel, näeb peaaegu kõiki soo arenguetappe korraga: märga madalsood, kõrgemat rabaosa, laukajärvi ja kuivi saarekesi. See on nagu loodusõpetuse õpik, ainult et päris elus. RMK matkarada on umbes 4 km pikk, sellest 3 km on laudtee, ja rajal on infotahvlid, mis selgitavad, kuidas raba töötab ja miks see nii eriline on.

Raja ääres on ka 5 meetri kõrgune vaatetorn.  Torn on üsna endisaegne ja erilist usaldust ronijasse ei sisenda, ent päris ümber ka ei kuku. Torni ronimine omal vastutusel, aga ega sageli sinna kiputagi.

Kodru raba teeb eriliseks ka see, et siit saab aimu Tammsaare “Tõe ja õiguse” maailmast. Paljud kohad rabas ja selle ümbruses on inspireerinud kirjanikku, ja kui kõndida vaiksel laudteel, võib üsna kergesti ette kujutada, kuidas Vargamäe tegelased siit läbi liikusid.

Hea teada: Juulikuu viimasel pühapäeval tähistatakse mitmel pool maailmas, kus ikka rabasid on, rahvusvahelist rabapäeva.  Asja algatajad olid šotlased 1991. aastal ja seda päeva on tähistatud ka Eestis.

Muudetud: 31.03.2026