Saarest Saatseni

Aaspere mõis

Kas teadsid, et aastal 1911 oli Aaspere mõisas käibel oma raha, millega maksti mõisateenijatele palka ja mis kehtis nii kohalikus poes kui kõrtsis?

Aaspere mõisa on esmakordselt mainitud 1511. aastal. Selle nimi tulenes von Hastferite aadliperekonnast, kes olid selle omanikud kuni 18. sajandi alguseni. Hiljem kuulus see teistele aadliperekondadele, nagu von Pahlenid, von Stackelbergid ja Georg Friedrich Velten. Mõisa varaklassitsistlik peahoone valmis 1770.-1780. aastatel.

18. sajandi lõpul ostis mõisa von Dellingshausenide perekond, kes renoveeris kõrgklassitsistlikus stiilis peahoone. 1895- 1919 kuulus mõis Eestimaa rüütelkonna peamehele Eduard von Dellingshausenile.

Mõisapark ja kõrvalhooned, nagu ait ja tall-tõllakuur, olid suurejoonelised. Parki ehtisid tiigid ja saared. Mõisa ümber oli kolm lehisealleed, mis juhatasid mõisasüdamesse. Pargi kaguservas seisab von Dellingshausenite mälestussammas.

Mõis jäi von Dellingshausenite kätte kuni 1919. aastani. Aastal 1911 oli Aaspere mõisas käibel oma raha, millega maksti mõisateenijatele palka ja mis kehtis nii kohalikus poes kui kõrtsis.

Aastatel 1921- 1977 töötas seal lastekodu algselt peamiselt vabadussõjas langenutc või teadmata kadunud võitlejate lastele. Hiljem sai mõisa omanikuks Rahvusvaheline Punane Rist. Aastast 2000 eravalduses. Selle ostis ära endine Aaspere lastekodu kasvandik, kes alustas nii mõisa kui pargi korrastamisega. Paraku tekkisid probleemid muinsuskaitsega, kelle nõudmisi omanik eiras.

“Äripäeva” andmetel kuulub mõis itaallasele Gian Claudio Zucchellile ja eesti kodakondsusega Marco Zucchellile.

2025. aasta märtsis on osaliselt eluruumideks kohandatud mõisahoone  müügis.

Kes oli Eestimaa rüütelkonna peamees Eduard von Dellingshausen, keda sageli võrreldi Baltimaade esimese saksa soost suurkuju piiskop Albertiga ja kes oli nagu Põhja-Eesti president ja peaminister ühes isikus, sellest saab lähemalt varsti siit lehelt lugeda.

 

Allikad:

Vikipeedia

Virumaa Teataja, 10.07.2012

Lääne-Virumaa uudised, 01.09.2021

 

Aaspere küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond

 

 

 

Kirjeldus

Views: 7

Aaspere mõis oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.

Vaata, mida Lääne-Virumaal veel  leida võib. 

 

Siin saad jagada oma muljeid, arvamusi, esitada küsimusi.

Teie mure on meie rõõm!

Selle nime all jõuab Sinu asjalik kommentaar ka veebilehele, võib olla varjunimi.
Lisa, kui ootad küsimusele personaalset vastust.
Lisa viide, mille kohta kommentaar on. Veebilehe toimetajal on õigus otsustada, kas ja millisel määral kommentaar veebilehel avaldada.
Müügi- ja privaatsustingimused on kättesaadavad veebilehe jaluses

 

Lääne-Viru maakonna pindala on pärast viimast haldusreformi 3696 km2 ja elanikke oli 2023. aasta alguse seisuga ligi 60 tuhat.

Haldusreformi järgselt kuuluvad Lääne-Viru maakonda Rakvere linn ja Haljala, Kadrina, Rakvere, Tapa, Vinni, Viru-Nigula ja Väike-Maarja vald. Maakonnas on kokku 4 linna, lisaks Rakverele veel Kunda, Tapa ja Tamsalu. Alevikke on 21.

Lääne-Virumaa kõrgeim tipp on Emumägi  , Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar – Vaindloo saar. Lääne-Virumaa loodus on Eesti mõistes mitmekesine ja ka vastuoluline. Umbes kolmandikul maakonna territooriumist lasuvad riigi strateegiliste maavarade – põlevkivi, fosforiidi ja tehnoloogilise lubjakivi maardlad.

Maakonna põhjarannik ligi 60% ulatuses on Lahemaa Rahvuspargi osa.  Kunda Lammasmägi on üks vanimaid inimasulapaiku Eestis. Kunda lähistel näeb Põhja-Euroopa teadaolevalt suurimat rändrahnu –  Ehalkivi . Maakonnast leiab Eesti seni ainsa kunstimõisa  ja “monumendi tobedusele”. Siin on ka Eesti mandriosa madalaim punkt.

Siin on  Palmse mõis , mis juba 1980. aastate algul Eetis esimesena korda tehti ja seda teadlikult mõisaturismi edendamiseks, on üks külastatavamaid mõisaid Eestis.

 

 

My Cart
0
Add Coupon Code
Subtotal

 
error: Content is protected !!
Scroll to Top