Holdre loss

Kas teadsid, et Holdre lossis tegutsev klaverimuuseum on eramuuseum?

16. sajandil rajatud Holdre mõis sai oma nime Hollerite perekonnast, kelle omandis oli mõis kuni 1767. aastani. Hiljem vahetas mõis tihti omanikke. Mõisa viimane omanik oli Woldemar von Ditmar, kelle korraldusel valmis 1910. aastal ka uhke juugendstiilis peahoone. Hoone arhitektiks oli Otto Wildau, kelle projekti järgi on valminud ka Taagepera mõisa peahoone. Kui Taagepera mõisat ehib sihvakas torn, siis Holdre jäi millegipärast üldse tornita. Seda asendavad vaid sihvakad katusega korstnad. Ka on see Taagepera lossist oluliselt väiksem. Rahva seas nimetatakse Holdret ka Taagepera lossi väikeseks õeks – kui Taagepera on masiivne ja jõulisem, siis Holdre kõrval selline naiselikult õrn ja kaunis.

1919. aasta riigistamise järel kolis hoonesse kohalik kool, mis tegutses seal kuni 1961. aastani. Lisaks asusid hoones veel raamatukogu, kohaliku omavalitsuse asutused. Peale kooli sulgemist kohandati mõisahoone pioneerilaagri tarbeks.

Alates 1990-ndatest aastatest on mõis eravalduses, kuid seisis tühjalt ja kasutuseta. Selle omanikeringi on kuulunud Eesti kunagine peaminister Tiit Vähi ja advokat Vahur Kivistik. 20. juulil 2022 avati Holdre lossis helilooja Alo Põldmäe eestvedamisel Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum.  Tegu eramuuseumiga. Koos välismaiste meistrite pillidega on Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi kogus umbes 120 pilli.

Muudetud: 15.08.2025