Allikad:
Lõuna-Mulgimaa, 01.11.2006
Mulgi Sõna, 06.11.2024
Abja mõisast on varasemaid teateid 1582. aastast. Omanikud vaheldusid, kuni 1780tel aastatel omandasid mõisa von Stackelbergid, kelle kätte see jäi kuni 1919.aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Charles von Stackelberg. Ka esinduslik peahoone valmis 1780-datel, Friedrich Adolph von Stackelbergi ajal. Häärberi ümbrusesse rajati uhke park.
Abja mõis läks ajalukku sellega, et mõisas müüdi juba 1843. aastal esimene talu talupoegadele, kui samast vallast pärit vennad Johann ja Henn Kasse omandasid 4000 hõberubla eest parun Georg Stackelbergilt päriseks Losu-Epu kolmehobusetalu. Sellega algas Eestis talude ostmise ajajärk. Aktiivsem talude ostmine algas üle Eestis aga 1853. aastal, Abja toonane mõisnik Reinhold von Stackelberg müüs siin korraga ära 25 talu ning 1854. aastal veel neli talu.
Külarahva hulgas oligi eriti populaarne just Reinhold von Stackelberg koos oma proua Henriettega. Kohalikud on meenutanud, et eriti mõisa viimasel parunil olid kohalikega head suhted. Paruni naine kudus moonakate naistele ja lastele jõuluks sokke, mütse, kampsuneid jm. Lisaks laskis parun jõulude aegu jagada moonakatele ka saiakesi, kooke jms. Proua käinud ka mõisatööliste peredes katsikul, talvel saaniga ja suvel vedruvankriga. Külakostiks oli kaasa võetud beebiriideid ja söögipoolist. Paruni õed õpetasid moonakate lastele lugemist. Kohalik kool sai mõisaprouast patrooni järgi nimeks Henriette kool. Abja mõisat ei põletatud ka 1905. aasta mässudes, mis näitab samuti inimeste suhtumist.
Võõrandamisjärgselt asus mõisahoonesse Halliste Kodumajanduse Täienduskool, rahva seas kui “pruutidekool”. Kool oli õpilastele tasuta, tuli vaid maksta söögi ja internaadi eest. Viimane oli õppijatele kohustuslik, olenemata nende elukohast. Hiljem kasutas ruume Abja Põllumajandus-Linnukasvatuskool ja aastatel 1957-1992 oli endises Abja mõisas Abja Lastekodu. Lastekodu tarbeks ehitati hoone vanem osa 1950-ndatel aastatel kahekorruseliseks.
Taastatud Eesti Vabariigis tegutses aastatel 1992-2003 hoones piirivalvekordon. Peahoone vastas paiknev kaunis kaaristuga ait on säilinud, samas kui ta paariliseks olnud tall-tõllakuur on hävinud.
2006. aatal läks mõishoone oksjonil eravaldusesse. Uuel omanikul oli plaan rajada hoonesse luksuslik konverentsi- ja majutusasutus, pakkudes tööd eelkõige kohalikele. 2021. aastal kustutati eraomanikule kuulunud OÜ Abja Mõis äriregistrist.
Kui mõisas sees tegevusest viimastel aastatel eriti infot ei ole, siis mõisahäärberi ees taastas 2021. aastal Transpordiamet koostöös Muinsuskaitseametiga ca 300 meetri ulatuses munakivitee, nagu see seal kunagi oli. Tee on transpordile avatud.
Muudetud: 11.02.2026
Simuna kirik, 6, Allika, Simuna alevik, Simuna, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond, 46401, Eesti
Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti
Tornimäe Põhikooli juures
Pääsküla raba parkla
Pääsküla raba, Männiku küla
Rapla vald, Rapla maakond
Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
Rapla vald, Rapla maakond
Velna küla
Norra küla, Järva vald, Järva maakond
Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Käru alevik,Türi vald,
Allikad:
Lõuna-Mulgimaa, 01.11.2006
Mulgi Sõna, 06.11.2024
Notifications