Kärstna mõis

Kas teadsid, et Kärstna mõisa kalmistul näeb ühte kauneimat klassitsistlikku kunstiteost Eestis – rahnul puhkavat malmist lõvi, mälestusmärki mõisa pargi rajajale, Preisi-Prantsuse sõjas hukkunud kindralleitnand Heinrich Reinhold von Anrepile?

Kärstna mõis loodi 1678. aastal. 1740. aastast kuni 1919. aastal aset leidnud võõrandamiseni kuulus mõis Anrepite perekonnale.

Mõisa härrastemaja vanim osa on pärit 18. sajandi lõpust, 1900. aasta paiku lisati hoonele tiib, misläbi sai hoone endisest pea poole suuremaks.  1907. aasta toimunud tulekahju hävitas kõik peale müüride, kuid hoone taastati, veidi muudetud kujul. Säilinud on ka mitu kõrvalhoonet, mis suures osas on tänaseks ümber ehitatud.

Mõisa härrastemaja eest lääne suunas saab ka alguse vahtra-allee, mis viib ühe kauneima klassitsistliku kunstiteoseni, mis Eestist leida – Reinhold von Anrepi mälestusmärgini Kärstna Kabelimäel – hiigelsuurel kivirahnul puhkab malmist lõvi (Anrepi lõvi), kohevalakaline pea käppadel. Mälestusmärk on pühendatud kuulsaimale mõisa omanikule ja mõisa pargi rajajale, Preisi-Prantsuse sõjas hukkunud kindralleitnandile Heinrich Reinhold von Anrepile ja selle lasi paigaldada Heinrich Reinhold von Anrepi poeg. Legendi järgi olla lõvi päriselt olemas olnud ning peremees jalutanud temaga nii mõisapargis kui ka kabelimäel. Kui aga peremees sõjast tagasi ei tulnud, heitis kurb lõvi teda suurele kivile ootama. Ootas, ootas, aga peremeest ei tulnudki, mispeale lõvi vaikselt kujuks tardus. Legend lõvist on muidugi ilus, aga tegelikult on selle XIX sajandil loodud valuvormi järgi valatud magava lõvi  kujusid üle Euroopa päris mitu.

Aastatel 1924–2014 tegutses Kärstna mõisa härrastemajas kool. Praegu asuvad hoones Kärstna vabaajakeskus, kohalik raamatukogu, perearstipunkt ja Tarvastu lasteaia Kärstna rühm.

Allikad:

Vikipeedia

Aiapärlid. Kärstna mõisa park