Piusa koopad

Kas teadid, et Piusa enam kui 20 kilomeetrit koopaid on inimese enda tehtud, ajal, mil sealt klaasiliiva kaevandati?

Üks omapärasemaid kohti Eesti looduses on inimese tehtud, ligi 20 kilomeetrit koopaid Piusa liivakivis, hõlmates kokku ligi 46 ha. Ligi 6 meetrit kõrged ja 2-3 meetrit laiad koopad tekitati aastatel 1922- 1976, kui seal klaasiliivaks sobivat kvartsliiva kaevandati. Piusa liiv oli sobilik eelkõige värvilise klaasi ja tehnoloogilise klaassi valmistamiseks. Koopaid oli kokku 8, kuid nüüdseks on enamik neist varisemisohus suletud, kuigi selle sajandi alguses neid tugevdati ja avati taas ka turistidele. Koopad on küll varisemisohtlikud, kuid maapinnal nende kohal suurt ohtu varingusse sattuda ei ole. Siiski soovitatakse liikuda vaid tähistatud matkaradadel.

Juba 1948. aastal avastati, et koopad meeldivad nahkhiirtele.  Aastal 1981 loodi eelkõige seal elavate nahkhiirte kaitseks Piusa koobastiku looduskaitseala.

Koobastest on leitud seitset liiki nahkhiiri, kokku võib nende arv ulatuda 3500 isendini. Piusa koopaid peetakse Põhja-Euroopa suurimaks nahkhiirte talvituspaigaks.

Piusa külastuskeskus avati aastal 2010 Piusa koobastiku looduskaitseala Muuseumikoopa vahetus läheduses. Külastuskeskuse eesmärk on aastaringse turismi koordineerimise ja sihtpärase arendamise kaudu Piusa koobastiku ja siinsete kaitsealuste liikide säilimisele kaasa aitamine.

Muudetud: 14.03.2025