Linnamäe HEJ

Kas teadsid, et Linnamäe hüdroelektrijaama pais on kultuurimälestis kui Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistev näide?

Linnamäe Elektrijaam, mis algselt kandis nime Jägala jõe elektrijaam,  rajati aastail 1922–1924. Hüdroelektrijaama projekteeris Helsingi ülikooli professor Axel Werner Juselius. Elektrijaam  tunnistati juba valmimisel Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Jaam rakendati tööle 17. aprillil 1924. aastal. Jaamast läks õhuliin otse Tallinna Paberi- ja Puupapivabrikusse. 1925. aastal oli rekordiline elektritoodang 6477 MWh, hiljem kõikus see vahemikus 3500–4500  MWh aastas.

1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama. Osaliselt hävis ka unikaalne kalatrepp, kuid pais säilis imekombel.

Eesti Energia taasavas elektrijaama 2002. aastal. Varem Eesti Energiale ja nüüd Wooluvabrik OÜ-le kuuluv Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille võimsus on 1,1 MW ja maksimaalne elektrienergia toodang on 7 GWh aastas.

Detsembris 2016 tunnistati hüdroelektrijaama pais omaniku ettepanekul kultuurimälestiseks kui Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistev näide. Hüdroelektrijaama saatus on olnud aastaid küsimuse all, kuna  elektrijaama 11 meetri kõrgune pais takistab kalade liikumist.

Kaalutakse tammi lammutamist ning paisjärve likvideerimist, sest Jägala jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemispaigana kinnitatud veekogude nimekirja ja veeseaduse järgi peab veekogule ehitatud paisul olema tagatud kaladele läbipääs nii üles- kui allavoolu.
2011. aastal koostas Eesti Energia Linnamäele kalatrepi rajamise eelprojekti, aga kuna kalateadlased ja ametnikud polnud veendunud, et kalatrepp annab soovitud tulemuse, jäi see idee teostamata.

1979. aastal kasutati elektrijaama varemeid mängufilmi “Stalker” ühe võttepaigana.

Umbes 70 meetri pikkuna Jõesuu rippsild üle Jägala jõe asub veidi eemal, kohas, kus Jägala jõgi hakkab suubuma Ihasalu lahte.

Allikad

Palverännutee

Kaladest