Viitna kõrts

Kas teadsid, et Viitna kõrtsihoone on Eesti suurim palkidest kõrtsihoone? 

Päris esimesed andmed Viitna kõrtsist pärinevad aastast 1768, mil Aaspere mõisale  kuulunud Viitna küla läks võlgade katteks Palmse mõisa  omandisse. Teada on ka, et veel samal sajandil langes see tuleroaks.

Kui aastatel 1798–1802 uuesti ehitatud ja 1978. aastal toidukohana avatud Viitna kõrtsihoone 1989. aasta 3. mail taas praktiliselt maha põles, arvati esialgu, et restaureerida pole enam midagi. Tulest puutumata jäid vaid lasipuu maja ees ja kelder, püsti jäi ka kõrtsihoone ajalooline mantelkorsten. Siiski hoone taastati ja võimalikult eelnevaga sarnaseks. Millest tulekahju tekkis, polegi täpselt teada. Ühe variandina sai tuli alguse prügikastist ja levis kiirelt hoone siseruumidesse, aga pole välistatud ka tahtlikku süütamist. Nimelt avati 1980-date lõpul kõrtsist mõnisada meetrit eemal  Kadaka Baar, kuhu mindi edasi, kui Viitna kõrts suletud oli või sinna enam sisse ei mahtunud. Pärast põlengut sai Kadaka Baarist mõneks ajaks piirkonna ainus toimiv sõõgikoht.

Virumaa restaureerimisvalitsuse poolt taastatud Viitna kõrtsihoone avas uksed 1993. aastal .Turvalisuse tagamiseks om nüüd kõik puitosad korralikult immutatud süttimisvastase ainega.

Tegu on Eesti suurima puidust kõrtsihoonega, mis algselt oli rajatud kõrtsiks-hobupostijaamaks. Kõrtsil oli kaks sissepääsu. Suurde kõrtsituppa pääses läbi parempoolse eeskoja, sakstekambrid koos saksste käimlaga jäid vasakule. Sellesse tiiba jäid ka sakste hobuste tallid. Parempoolse eeskoja taga olid mantelkorstnaga suur köök ja õllekeldriga sahver. Kõrtsmiku eluruumid olid hoone tagaküljel. Talupoegadele käimlat ette ei nähtud.  Ka magas lihtrahvas kõrtsitoa pinkidel või põrandal. Seisuste vahet tehti ka hobuste puhul, kui sakste hobused pandi lihtrahva hobustest eraldi talli.

Viitna oli üks Põhja—Eesti tuntumaid laadakohti. Laata peeti kõrtsihoone Tallinna poolses otsas.

1920-1930-datel enam kõrtsi ei peetud. Suure kõrtsitoa hõivasid külaselts ja raamatukogu, hiljem pood. Peale sõda kuni 1970-dateni oli kõrtsihoone kohaliku teedevalitsuse kasutuses, siin olid teemeistrite korterid ja ühiselamu.

50 meetrit pikas kõrtsihoones on täna kolm eri stiilis söögikohta. Idapoolses otsas on rahvusrestoran põhiliselt eesti rahvustoitudega, keskel on bistroo kiirtoitudega ja läänetiivas on võimalik osta kebabitoite ja hamburgereid, mida möödasõitjal kerge kaasa haarata.

Muudetud 22.12.2025