Muraste mõis

Kas teadsid, et Eesti Punane Rist üritas pärast lastekodu väljakolimist Muraste mõisa peahoonet korduvalt müüa, sest muinsuskaitse all oleva hoone hooldamine käis organisatsioonile lihtsalt üle jõu?

Muraste küla on esmakordselt mainitud 1426. aastal, tollal oli nimeks Mores. Kuulsaim objekt Murastes on mõis, mille Ericus Beck rajas 17. sajandil. Edasi vahetus mõisa omanik liiga tihti, mis ei soosinud siia tugeva keskuse tekkimist. 19. Sajandil oli Muraste Keila kihelkonna mõisate hulgas üks väiksemaid: tema maavalduse suurus ulatus veidi üle 4 adramaa.

1848. aastal, Nikolai von Krusensterni ajal. ehitati mõisasüda senisest esinduslikumaks. 1851. aastal valmis suursugune kahekorruseline kivist peahoone.

1919. aastal, pärast võõrandamist,  asutati mõisahoonesse lastekodu, mis tegutses seal 1995. aastani. Lastekodu tarbeks püstitati 1970ndate lõpus mitme tiivaga suur juurdeehitis, mis ühendati ajaloolise mõisahoonega galerii abil.  Mõisasüdamesse ja lähiümbrusesse rajati tollal ka arvukalt uusehitisi.

Pärast lastekodu väljakolimist oli tegu taasiseseisvunud Eestis esimese riigile kuuluva lastekoduga, mida prooviti müüa. Ei õnnestunud. Mingil ajal sooviti hoonetesse rajada põgenikekeskust, kuid vald ja kohalikud elanikud olid selle vastu. 1997. aasta aprillis võeti mõisahoone muinsuskaitse alla. Muinsuskaitsenõuded on aga kõrged, sest need on kirjutatud objekti ideaalse säilimise järgi, mitte omaniku tegelike võimaluste järgi. Tulemus on, et hooned ei säili ideaalselt, vaid lihtsalt lagunevad ideaalselt.

1998. aastal müüs Eesti Punane Rist kahekorruselise mõisahoone koos endise lastekodu tarbeks juurde ehitatud hoone ja mõisa juurde kuuluva maaga eraomandisse, kuna muinsuskaitse all oleva hoone hooldamine käis organisatsioonil üle jõu. Uueks omanikuks sai toonane Paldiski linnapea. Sellele vaatamata jäi hoone tühjalt seisma. 2001. aasta tulekahju muutis hoone varemeteks,  hävitades vahelaed ja katuse. Mingil määral on säilinud kõrvalhooned.

Muudetud: 22.07.2025