Hüti klaasi­koda

Hüti klaasikoda Hiiumaal oli oma õitseajal Põhjamaade ainulaadsemaid ning ulatuslikemaid klaasimanufaktuure

Hüti klaasivabrik oli Eesti esimene klaasivabrik ja tegutses aastail 1628–1664. See rajati Rootsi väejuhi ja tollase Hiiumaa suurmaaomaniku Jacob de la Gardie eestvõttel. Selle võõrkeelne nimi Glashütte andis praeguseni käibiva kohanime Hüti.

Seda omaaegset ettevõtet on põhjalikumalt uurinud professor Max Roosma, kelle juhtimisel korraldati Hütis väljakaevamisi aastail 1958-1961. Klaasikoja loomine kinnitas taas, et Rootsi ajal loodi Hiiumaal üldse mitmesuguseid tööstusettevõtteid, nagu laevaehituslubja põletamine, soolakeetmine, telliste valmistamine. Klaasikoja rajamise eelduseks olid head klaasiliiva varud, odav tööjõud pärisorjade näol  ja tihe side Rootsiga ja Stockholmiga, mida tolleaegne Hiiumaa tegelik valitseja Jacob De La Gardie kõigiti püüdis arendada. Ka oli Hiiumaa siis metsarikas saar, mis pakkus klaasivalmistamiseks rohkesti nii kütte- kui ka tuhapõletamise materjali. Liiva toodi Ristna lähedalt Kalana külast, samuti toodi peenemat klaasiliiva isegi Saaremaalt.

Kui klaasimeistrid tulid põhiliselt Saksamaalt, siis kütusega varustasid klaasikoda kohalikud talupojad, kes rakendati ka klaasiahjude juurde liiva, savi, kivide, tuha ja muude materjalide kohaleveoks.

Klaasikoja areng ei olnud stabiilne, vahetusid meistrid, aga vanades Hiiumaa taludes võib tänagi leida selle klaasivabriku toodangut. Tegevus hakkas hääbuma, kui Rootsis tekkisid omad klaasikojad ja vähenes ka nõudlus Venemaa poolt. Kindlasti ei olnud põhjus tehase rajamine Järvakandis. See rajati paarsada aastat pärast Hüti klaasikoja sulgemist, kui klaasi tootmine muutus tööstuslikuks.

Klaasikoja hiilgeajal 17. sajandi keskpaigas töötas ettevõttes 30–35 inimest. Seal toodeti aknaklaasi, laboratooriuminõusid, apteegi- ja meditsiiniklaasi, tualettpudelid, viina, mõõdu- ja silmaloputusklaase. Tänapäeval annab kunagise suure klaasivabriku asukohast aimu sinna rajatud klaaspudelitest mälestusmärk. Ka on see mitmeti tõenäoline, et Hiiumaa klaasikoda oli oma õitseajal Põhjamaade ainulaadsemaid ning ulatuslikemaid klaasimanufaktuure.

Klaasitootmine on Eestis kõige kauem tegutsenud tööstusharu. Klaasi hakati siinmail tootma juba ligi 400 aastat tagasi. Kuulsaimaks klaasivabrikandiks sai Johannes Lorup, kelle tehases valmistati maailmas väga nõutud kristalli.

Muudetud 20.02.2026