Palmse mõis
Palmse mõisal on üks esinduslikumaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis. Mõisakompleksi kõige tähelepanuväärsem hoone on kahekordne härrastemaja, mis oli kasutusel von der Pahlenite perekonnaelamuna. Mõisahoone arhitektuurist enne 18. sajandit on vähe teada, kuid arvatavasti oli tegemist lihtsama mantelkorstnaga puithoonega, mis Eestit tabanud sõdades hävis. Mõisakompleksi ülesehitamist alustati Gustav Christian von der Pahleni ajal. Siiski ei jõutud ehitustöödega väga kaugele, Eestimaad tabas suur näljahäda (1695 – 1697) ning peatselt algas ka Põhjasõda. 1710. aasta katkuepideemia tagajärjel suri üle poole Palmse elanikest. Suurejoonelised ehitustööd algasid 1720. aastate lõpul ning oma tänapäevase kuju saavutas hoone 1785. aastal.
Järgmine suurem etapp hoone arengus algas koos Carl Magnus von der Pahleni mõisnikuks saamisega: tehti ümberehitusi olemasoleva maja juures ning valmis tiibhoone, mis lammutati 1930. aastatel.
Mõisahoone esimesel korrusel asusid vastuvõtu- ning ühised ruumid, nagu söögi- ja piljardisaal ning salongid, teisel korrusel aga härraste eraruumid. Keldrikorrusel asusid köök ning teenijate toad.
18. sajandi lõpul, kui viinapõletamisest sai üks mõisnike peamisi tuluallikaid, ehitati uus viinaköök, samuti nuumhärgade tall, sest viinapõletamisest ülejääv praak oli hinnatud loomasööt. Viinatööstuse kasvamisega laienesid ka põllud. Viina müüdi Tallinnasse ning turustati kohalikes Viitna ja Võsu kõrtsides.
1923. aastal jagati Palmse mõisa maad asundustaludeks ning mõisasüda oli kuni II maailmasōjani Kaitseliidu kasutada.
Pärast II maailmasōda oli mõis suvelaagri paigaks pioneeridele. 1971. aastal asutati Lahemaa Rahvuspark ja peagi alustati ka mõisa korrastamist.
Palmse oli esimene mõis Eestis, mis taastati koos kõigi mõisasüdamesse kuuluvate hoonetega. Restaureerimistööd toimusid aastail 1975 – 1985, nende käigus avastati ja taastati ka seinamaalingud. Ruumid on sisustatud 18.-19. sajandi mõisale iseloomulikult. Interjöörikujundusega tegeles Leila Pärtelpoeg. Ennistatud mõisamaja avas oma uksed 1986. aasta suvel. Mõisa historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks.
Taastatud Palmse mõis annab hea ülevaate ühest Eestimaale läbi sajandite iseloomulikust mōisast. Tegu on unikaalse mõisakompleksiga, kus 52 ha suurusel territooriumil asub kokku 36 erinevat rajatist. Muuseumikaardiga tasuta sissepääs.
Mõisa pargi näol on tegemist esinduslikuima maastikupargi näitega Eestis, taastati üheaegselt mõisaga.
Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen oli Balti Raudtee Seltsi president. Tema eestvõttel rajati 1870. aastal avatud Tallinn-Peterburi raudtee, mis elavdas märgatavalt Tallinna ja Põhja-Eesti majanduselu. 1863. aastal Alexander von der Pahleni poolt Tsaari-Vene võimudele esitatud raudtee ehitamise taotlus kinnitati pärast viie aasta pikkusi ponnistusi 1868. aastal. Sellele järgnenud kahe aasta jooksul ehitati raudtee reaalselt ka valmis
Algselt oli Palmse mõis rüütlimõis, mida on mainitud juba keskajal, kui Taani kuningas Valdemar II kinkis need maad Tallinna Püha-Mihkli nunnakloostrile.
Palmse on meeldinud ka filmitegijatele. Siin on üles võetud kaadreid filmidele Jüri Rumm (1994), Näkimadalad (1988) ja Puud olid (1985) .
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Käru alevik,Türi vald,