Vao tornlinnus

Kas tead, et Vao tornlinnuses on üks kahest tänaseni säilinud tornlinnusest Eestis?

Kohas, kus täna käivad koolilapsed giidi sabas, peeti madala laega kodukabelis jumalateenistusi ja lasti lavatooriumist vesi otse linnusemüüri varjust välja. Vao torn ei ole pelgalt vana kivihoone, see on karastunud, vaikne ellujääja, kes on pidanud vastu sõdadele, sigadele ja salakäikudest sahisevale rahvasuule.

Vao linnus oli oma algusaegadel, 15. sajandil, nagu loss — suursugune neljakorruseline elumaja, mille alumine korrus puges maa alla ja hoidis toidumoona ning muid varusid. Teisel korrusel toimetati, tehti töid, võib-olla kuivatati villa ja kangast, kes teab. Kolmas korrus — see oli elamiseks ja seal elatigi pidevalt. Seal oli kamin, mis sooja andis, lavatoorium ehk omapärane kivist kraanikauss, mis juhtis vee otse õue, kabel ja ka dansker ehk käimla. Neljas korrus oli omaette maailm — kaitsekorrus, kuhu kunagi ei tuldud hommikukohvi jooma. Seinte paksus küündis maapinnal pea kahe ja poole meetrini, nagu oleks keskaegne müürimees kartnud, et mardikad tema tornist läbi tulevad.  Linnus oli kasutusel 1770-dateni, mil valmis uues peahoone. Tornlinnus enam aktiivset kasutust ei leidnud, kuid maha seda ka ei lammutatud. Tõenäoliselt kasutati ajutise eluruumina või hoiukohana.

1950ndatel, kasvasid tornlinnuse ümber sovhoosisead ja levis hais, mis keeras ajaloole saba. Linnus restaureeriti 1986. aastal.

Rahvas suu ei püsi aga vagusi — räägitakse salakäigust Kiltsist Vaoni. Pole ühtki tõendit, et keegi oleks sealt kunagi läbi pugend, aga et Vao linnus on tänaseks muuseum, võib seal täitsa vabalt midagi salapärast olla. Vähemalt mõnes keldriukse taga, mida giid kinni hoiab.

Muudetud: 31.07.2025

  59,10067282852615 26,193396478515876