Käsmu

Käsmu piirivalvekordoni lähedal, neeme tipus asub 6 meetri kõrgune tuletorn, mis valmis 1892. aastal annetustest Käsmu merekooli initsiatiivil. See oli ainulaadne säilinud puust tuletorn, mis oli vajalik lahte sissesõitmiseks, et sügisel, kui laevad koju tulid, oleks neil turvalisem kodusadamasse jõuda. Eestis on vaid kaks säilinud puidust tuletorni. Teine on Suurupi tuletorn. 1993. aastal lõpetati tuletornis valguse näitamine ja meremärk jäi arvele päevamärgina kuni 2004. aastani, mil tühistati navigatsioonimärkide andmekogust.

Tuletorn on mere pealetungi tõttu sattunud korduvalt varinguohtu, kuid säilitanud tänu ranna kindlustamisele, alg asukohast nihutamise ja konstruktsioonide remondile üldjoones algse ilme.

2012 anti välja Käsmu tuletorni postmark. 2013. aasta suvest on tuletorn avatud muuseumina. Fassaadi renoveerimistööd tehti 2022 aastal. Külastamiseks pöördu Käsmu Meremuuseumi peahoonesse.

Käsmu majakaks hakati tuletorni kutsuma NSVL piiritsooni ajal.

Käsmu tuletorn on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.

Kindlasti tasuks üle vaadata ka Käsmu kirik (pildil)

Käsmu Meremuuseum paikneb 1993. aastast alates tsaariaegses kordonihoones ja tutvustab legendaarset Käsmu laevaomanike ja kaptenite küla. Muinsuskaitse all olev muuseumimaja paikneb rannas väikesel neemeninal. Õuealal on 15 m kõrgune vaatetorn, NSVL aegne jäljeõppeplats ja pargimonument tähnikhirv,  laevaehitusplatsi tähis ja suurkivi.

Kui otsid romantilist kohta kuhu kallimaga minna, siis poolsaare tipus asuv Kuradisaar on täpselt see õige koht. Saarekesele minemiseks on kaks varianti- kas minna mingi alusega (paat, SUP laud) või jala. Jalgsi minnes peab arvestama kohati kuni puusadeni veega.

Käsmus on filmitud filmi Maaletulek (1972).

Käsmu kivikülv on Eesti suurim.