Lihula Püha Neeva Aleksandri kirik

Vene riik püstitas kiriku, et kinnistada oma mõju. Aastakümneid hiljem lasi sama riigi järeltulija sellel vaikselt varemeiks mureneda – Lihula Püha Neeva Aleksandri kirik

Lihula Püha Neeva Aleksandri kirik pühitseti sisse 1889. aasta oktoobris. 1962. aastal kogudus suleti.  Mingi aeg kasutati hoonet laoruumina, kuid hiljem on kirik aegamisi lihtsalt lagunenud.  Kuna hoone oli varisemisohtlik, alustati 2022. aastal kiriku müüride osalise konserveerimiega. Hoonealuse maa omanik on Lääneranna vald, kes tegeleb ka konserveerimistöödega.

19. sajandi teisel poolel algas Eesti- ja Liivimaal ulatuslik talurahva usuvahetus luteriusust õigeusku. Vene riik soovis seda liikumist kindlustada, rajades uutele kogudustele oma jirikuhooned. Kuna Lihula oli piirkonnakeskus, peeti sinna uue kiriku rajamist strateegiliselt eriti oluliseks. Keisririigi poliitika nägi ette kivikirikud, mis oleksid uhked ja silmapaistvad.  Lihula kirik ehitati peatänava äärde, et veelgi rühutada õigeusu kohalolu linnas.

Kirik pühitseti pühale Aleksander Nevskile, vene õigeusu kirikutes väga levinud pühakule, sümboliseerides nii lojaalsust keisririigile.  Ehitust rahastas Vene riik, töö tegid siiski kohalikud meistrid.

19.  sajandil rajati Läänemaale üldse kokku 7 õigeusukogudust – Haapsallu 2, Kullamaal Sillale, Sinaleppa, Vormsile, Lähtrusse jaKõmsile. Kõikide koguduste juurde ehitati ka kirikud. Enamus neist suleti Nikita Hruštšovi ajal, jäid vaid Haapsalu kirikud. See oli osa Nikita Hruštšovi aegsest üleliidulisest religioonipoliitikast, mille eesmärk oli vähendada kirikute mõju ja sulgeda võimalikult palju kogudusi. Läänemaa väikesed ja hajusad kogudused sattusid eriti tugeva surve alla, neid oli lihtsam likvideerida. Põhjuse leidis alati. See võis olla liikmete vähesus, isegi kui kogudus oli aktiivne, hoone halb seisukord või lihtsalt väide, et kogudus ei täida seaduseid. Sellega kaasnes koguduse vara konfiskeerimine ja arhiivide hävitamine.  

Muudetud: 14.03.2026