Kehtna mõis

Kas teadsid, et sajand tagasi koolitati Kehtna riigistatud mõisas lausa kõrgharitud koduperenaisi?

Kehtna Vietinghoffide mõis oli esmakordselt kirjas juba ammu enne seda, kui Eesti riik üldse tekkida sai. Saksa ordu ajal kuulus see maavaldus Vietinghoffide suguvõsale, kuid ajastu vaheldumised paiskasid omanikke  – kord allus mõis Rootsi, siis jälle Venemaa võimule.
Turbulentsetel aegadel sündisid ka suurteosed. Vietinghoffide valitsemise all rajati Kehtna mõisa uhke varaklassitsistlik hoone. Mitte alati ei lastud arhitektuuril aga rahus seista. 1905. aasta mässude ajal löödi leekidesse ka Kehtna mõis, kuid nagu ka Eesti ajalugu, kerkis see taas tuhast, et saada selliseks, nagu seda täna näeme, mansardkorrusega ja kõrge murdkelpkatusega.

Ei ole see olnud pelgalt uhkete härrade residents. 1925. aastal tehti ruumid lahti tütarlastele, kes astusid sisse Kehtna Kõrgemasse Kodumajanduskooli. Seal õpetati kodumajandust kõrgtasemel ja õppima ei pääsenud kaugeltki iga soovija—eksamid kestsid lausa neli päeva ja tõendi pidid taskus olema, et kandidaadil on varasem kogemus põllumajanduses, karjakasvatuses või aianduses.
Aja keeristes sai mõisast hiljem Kehtna sovhoostehnikum, kuni 1997. aastast alates on hoone eravalduses. Kaasaeg on toonud uued tuuled, restaureerimistööd on majale elu tagasi andnud ning 2023. aastast otsib mõis endale uut peremeest.

Lõpetuseks – Kehtna kandist on pärit ka kuulus hobusevaras ja mõisnike nuhtlus Rummu Jüri.

Muudetud: 12.07.2025