Kaali järv

 Koht, kus päike surmaunne suikus…

Kui 19. sajandil oli teada, et Kaali järv tekkis vulkaanipurske tagajärjel, siis 1920.-1930. aastatel hakkasid teadlased selle sügavalt kahtlema. Uued uuringud näitasid, et kraatri struktuur ja kivimite deformatsioonid vastavad meteoriidiplahvatuse tunnustele. Kaali mõisnik Konrad von Moeller oli uhke, et niisugune haruldus tema valdustes asus ja sõidutas agaralt linnasaksu seda loodusimet vaatama. Muidugi hoolitseti ka järve übruse eest. Veepiiri ümber oli tasandatud ja liivaga kaetud ringtee, selle ääres dolomiidist laud ja istepink.

Kaali järv on suurim kraater meteoriidikraatrite väljal Kesk-Saaremaal. Ümbruskonnast on leitud kokku 8 kraatrit.  See on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli ja esimene, mis Euroopas avastati. Kaali kraater on 110 m läbimõõduga ning 16 meetri sügavune.

Meteoriit kukkus siia 7500- 7600 aastat tagasi ja on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit.

Vanarahvas uskus, et kui ümber kraatri ring teha, saadab sind õnn. Tänapäeval järgivad seda vana tava noorpaarid.

Kraatri külje all asub Meteoriitika- ja paekivimuuseum. Kraater on muinsuskaitse all. 1938. aastal loodi Kaali maastikukaitseala, mis juriidiliselt tagab piirkonnale siin elavate kaitsealuste liikide puutumatuse. Paraku on aga seadusandluses jäänud määratlemata meteoriidi enda kaitse, mis ei keela kaitsevööndist väljapoole jäävast maapinnast meteriitset rauda otsida ja välja kaevata. Kuna meteoriit pole inimtekkeline raud ega ka maavara, siis ei muinsuskaitse- ega maapõueseadus seda kaitsta ei suuda. Seda kasutavad ära meteoriidikütid, kes metalliotsijatega taevast rauda leida üritavad.

Ühed aktiivsemad selles on poolakad Filip Nikodem ja Andrzej Owczarzak. Lõviosa leitust, mille kogukaal on ligi 10,5 kilogrammi, on tänaseks rännanud Poola. Kuna tegu on haruldase ja huvipakkujva materjaliga, on meteoriiditükke jõudnud ka oksjonile, seda üsna krõbeda hinnaga.  Õnneks on tekkinud arusaam, et Eesti meteoriidi riikliku kaitse alla võtmine on vaid aja küsimus.

Vähem on räägitud-kirjutatud siinsest linnusasulast, mis oli Eesti üks vanemaid.

Viimastel aastatel on kraatri ümbrusese rajatud taristu saanud aga ka arhitektide ja muinsuskaitsjate kriitika osaliseks. Nende hinnangul on kraatri väärtus eelkõige selle looduslikus ja ajaloolises autentsuses, mida liiga intensiivne taristu on varjama hakanud. Kaasaegsed rajatised – laiemad teed, massiivsed trepid, platvormid – muudavad kraatri ümbruse liigseks “park-atraktsiooniks”. Arhitektide sõnul peaks Kaali kraatri arendamisel kehtima põhimõte “vähem on rohkem”, iga uus element peaks olema põhjendatud, tagasihoidlik ja kooskõlas paiga erilise pärandiga.

Muudetud: 14.03.2026