Tehumardi memoriaal

Kas teadsid, et enam kui 300 hukkunud sõjamehe matmispaika Tehumardi öölahingu memoriaali ümbruses tegelikult ei olegi?

Ööl vastu 9. oktoobrit 1944 peetud meeleheitlikus käsitsivõitluses taganevate Saksa vägede ja Punaarmee meeste vahel leidis lõpu ligi 400 meest. Tegu oli ühe Teise Maailmasõja veriseima lahinguga Saaremaal. Mis aga muutis tolle konflikti eriti kurvaks, oli asjaolu, et mõlemal vaenupoolel sõdisid ka paljud eesti oma poisid.

Septembris 1967 avati mõõgakujuline betoonist ja dolokivist Tehumardi mälestussammas (autorid Riho Kuld, Allan Murdmaa, Matti Varik). Samba kõrval paiknenud vennaskalmistu rajati 1975. aastal. Tolleaegsed punavõimud muutsid kunagise lahinguvälja vahetu naabruse Nõukogude sõjaveteranide keskseks kultusepaigaks Saaremaal.

Teisel pool maanteed paikneb hoopis tagasihoidlikum Tehumardi öölahingus Saksa poolel elu kaotanud sõduritele püstitatud mälestuskivi, mis paigaldati sinna alles 2012. aastal. Kivil on tekst – “Siin puhkes 8. oktoobril 1944 Tehumardi öölahing”.

2022. aastal, pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse tekkis küsimus nõukogude perioodi sõjamonumentide sobivusest Eesti avalikku ruumi. Riigikantselei juures tegutsev punamonumentide töörühm soovitas samal aastal memoriaali ja sõjas hukkunute ühishaua (arvatavalt 330 maetut) säilitada ning korrastada. 2024. aastal otsustati sõjahauad siiski avada ning säilmed  ümber matta Vananõmme kalmistule, samuti likvideerida 90 viisnurkadega hauakivi, samas mõõgakujuline mälestussammas alles jätta, kattes kinni osa seal olevast tekstist. Sama aasta suvel teostatud sõjahaudade avamisel selgus, et mingit suurt ühishauda seal polegi.

Selgus, et tegemist on hoopis ühe hilisema punaarmee sanitaarväeosa matmispaigaga, leiti umbes veerandsada maetut. Lisaks ilmus  kirstudest 18 lõhkeainet sisaldanud käsigranaati, mille demineerijad hävitasid.

Arhitektuuri ja kunstiringkonnad näevad selles 20. sajandi modernistlikus monumendis olulist oma ajastu kunstiväärtust, mistõttu lammutama seda ei hakata. On välja käidud idee rajada mõõga tippu vaateplatvorm. Monumendi sees on juba algselt seitsmekorruseline trepikäik tippu ja sealt pääseb ka välja vaatama.

Ühe idee kohaselt on ka plaan kogu monument katta elava taimestikuga. Plaani kohaselt kinnitatakse skulptuurile tihedad restid, mille peale pannakse roomama metsviinapuu, mis on kiire kasvuga ja mässiks “mõõga” terves ulatuses rohelusse. Metsviinapuu on ka hästi vastupidav tuultele ja päikesele. Otsust pole veel langetatud, kuna monument asub maastikul, kuhu metsviinapuu looduslikult ei sobi.

Monumendi ja öölahingu kohta on pajatatud ka legende. Kui varem räägiti põhiliselt lugusid sellest, kuidas pärast lahingut käinud seal hõedastes skafandrites UFO-d oma meeste laipu otsimas, siis nüüd tekitab kohalike hulgas põnevat kõneainet hauaplatsile kasvanud rohu punaseks värvumine. Seega müstikat jagub.