Undva pank

Kas teadsid, et Undva panga alust randa nimetatakse ka Pealuurannaks?

Undva pank ehk Tõrvasoo pank on Tagamõisa poolsaare põhjatipus asuv pank. Pank on umbes 350 m pikkune. Panga kõrgus on 2,5 m. Pangal paljanduvad Jaani lademe Ninase ja Mustjala kihistiku kivimid. Panga põhjatipus on meri ümaraks lihvinud stromatopoore, mistõttu geoloogid nimetavad seda „pealuurannaks“.

Stromatopoorid on fossiilsed korallid, mis olid väga levinud umbes 400 miljonit aastat tagasi. Need olid nagu mere põhjas kasvanud vetikate kolooniad, mis aja jooksul kivistusid ja muutusid kivideks.

Stromatopooride moodustumine sõltus paljudest asjadest, nagu vee temperatuur ja sügavus ning toitainete tase vees. Need kivistunud kolooniad annavad meile tänapäeval olulist teavet selle kohta, milline oli maailm miljoneid aastaid tagasi. Saaremaal Undva pangal leiduvad stromatopoorid on pärit Devoni ajastust, mil Saaremaa ala oli merepõhja all. Stromatopooride kivistised on säilinud sellest ajastust, kui need merepõhjas kasvasid ja kivistusid. Undva pank on tuntud oma rikkaliku stromatopooride leiukoha poolest. Stromatopooride leiukohad on olulised teadlastele ja loodusuurijatele, kes soovivad mõista, milline oli Saaremaa ala miljoneid aastaid tagasi ning milline oli tolleaegne merekeskkond.

Undva panga all lahes talvitub kogu maailmas otseses hävimisohus olev linnuliik – kirjuhahk.

Muudetud: 18.03.2026