Kas teadsid, et Maardu mõisa kirevasse omanikeringi on kuulunud ka tsaar Peeter I abikaasa, hilisem keisrinna Katariina I?
Tänases asukohas paiknevat Maardu mõisa mainitakse ajalooallikates esmakordselt 1397. aastal. 17. sajandil valminud mõisaansambel on Eestis samal ajal rajatutest üks esinduslikumaid. Kunagistest omanikest on tuntuim kindral Hermann Jensen von Bohn, kes oli 1739. aastal ilmunud esimese eestikeelse Piibli kirjastamise peamine rahastaja. Täna on mõisa pargis temale pühendatud mälestuskivi.
Siinses härrastemajas on peatunud ka Vene tsaar Peeter I ja mõisa kirevasse omanikeringi on kuulunud nii tema abikaasa, hilisem keisrinna Katariina, kui ka teisi väljapaistvaid aadlisuguvõsasid.
Pärast riigistamist töötas siin Maardu algkool. Hiljem asus härrastemajas kolhoosi keskus.
1980. aastal läks mõis üle Tallinna Näidislinnuvabrikule. 19.–20. jaanuaril 1991. aastal toimus Maardu mõisas Nõukogude Liidu ikestatud rahvaste demokraatlike liikumiste nõupidamine. Osavõtjaid oli üle saja. KGB autod tiirlesid ümber mõispargi ja piirivalve Maardu kordon oli viidud häireolukorda.
Tänaseks on mõis on põhjalikult renoveeritud ja tegutseb seminarikeskusena. Mõisa ümbritseb korrastatud mõisapark.
2006. aastal toimusid siin filmi “Kuldrannake” võtted.