Saha kabel

Saha kabel – koht, kus võis süttida Jüriöö ülestõusu märgutuli. 

Saha Püha Nikolause kabeli kohta on 1895. aastal kirjutanud Jõelähtme kiriku vöörmünder Jüri Vitismann: „Ennevanal ajal, kui meie rahvas olnud veel paganad, olnud üks laev mere peal tormi käes hädas. Laevamehed enam ei lootnud eluga pääseda… Surmakartuses tõotasid laevamehed, kui nad eluga peaksid pääsema … kiriku ehitada. Laevamehed pääsesid eluga randa ja hakkasid, et hädas antud tõotust täita … kirikut ehitama…” Kohaks valiti vana eestlaste pühapaik.  Eestlastele see ei meeldinud ning mis päeval ehitati öösel lõhuti. Siis võtnud ehitajad rahva juttude järgi kinni kolm noormeest ja müürinud need elusalt kabeli müüri. Praegugi on kabeli esimüüris näha kolme ümarikku ava. Need ollagi kinnimüüritute peakohad. Ka olla vahest öösiti, pärast keskööd, kuuldud õnnetute ohvrite kaebeid ja ohkeid. Lõpuks saanud siiski kabel valmis ja see pühendati pühale Nikolausele. Püha Nikolaus oli neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile kingitusi jõuluajal. Lastepühakuna on Nikolause isik ja legendid olnud osaliselt eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele.

On olemas hüpotees, et hoone, mis süüdati 1343 Jüriöö ülestõusu tähiseks, võis olla just Saha kabel. Õigemini küll selle puust eellane. Saha piirkond oli pühapaigana kasutusel juba muinasajal, paralleelselt Tallinna muinasasustusega. Saha ümbrusest on leitud kivikalmeid ja kultuskive, mis viitavad muinasaja pühapaigale. Muinasajal asus Saha tähtsa teedevõrgu sõlmpunktis. Siit kulgesid nii Revalit ja Rebala muinasasulaid ühendav tee kui ka Virumaad ja Revalit ühendav tee.

Praegune kabel, mille rahvapärimuse järgi laevamehed ehitanud, on pärit 15 sajandist, üheaegselt Pirita kloostriga ja on ehituslikult silmatorkavalt sarnane kloostri kirikuga. Ajaloolist tõestust merehätta sattunud laevameeste kingitusele siiski ei ole. Pigem oli kabeli rajamine teadlik ristiusu strateegia, mitte juhuslik lubaduse täitmine. Oli siin ju juba oluliste teede ristumiskoht, kogukonna kogunemiskoht ja surnuaed.

Kabeli peauksest paremale on neljakandiline müüritühemik, kust läheb kitsas lõhe kabeli sisemusse. Vanarahvas teadis, et sellel lõhel olevat olnud tervekstegev võim kõrvahaiguste vastu. Lõhesse tuli panna enne vastu haiget kõrva surutud metallmünt. Kui oli kuulda ohvrimündi kukkumist kabelisse, siis saavat kõrv varsti terveks.  On aga ka teine ja märksa praktilisem seletus – ava ukse kõrval oli seotud pühitsetud vee äravooluga, sest vesi pidi alati jõudma pühitsetud pinnasesse.

Tähelepanu väärivad ka Saha kabeli suurus ja mitte ristkülikukujuline vaid rombilaadne põhiplaan. Terasem pilk tabab ehk sedagi, et kabeli torn jääb oluliselt madalamaks kui katusehari. See tehti reeglina teadlikult madalam kui katusehari, sest kabel ei olnud kogudusekirik ega vajanud kõrget kellatorni. Torn oli sümboolne, mitte funktsionaalne, samal ajal kui järsk ja kõrge katus oli konstruktiivne vajadus- sinna ei kogunenud rasket lund. Seetõttu jäi ka torn katuseharjast madalamaks — see on keskaja kabelitele iseloomulik. Saha kabeli algse torni kuju pole tegelikult ka täpselt teada, see mida näeme, on eesti kunstiteadlase ja muinsuskaitsja, Eesti keskaegse arhitektuuri uurija Villem Raami pakutud variant ja tugineb müürijälgedele ja analoogiatele. On teada, et pärast Põhjasõda oli kabel 1725. aastaks juba väga kehvas seisukorras. Kohalik rahvas eelistas suuremat Jõelähtme kirikut. 1960-datel juba väga lagunenud kabel konserveeriti. Põhjalikum restaureerimine võeti ette 1980-datel.

Saha kabelil ei ole kogudust ega ka regulaarset kiriklikku tegevust. See on üks põhjusi, miks kabel on säilinud nii puhtal kujul — seda ei ole kohandatud kiriku praktiliste vajaduste järgi. Hoone omanik on Jõelähtme vald. Täna korraldatakse siin matusetalitusi, usuüritusi, aga ka pulmi. Kabel on aastast 1972 kultuurimälestisena kaitse all. Juulis 2020 filmiti Saha kabelis ja selle kalmistul stseene mängufilmile “Apteeker Melchior”.

Muudetud: 26.01.2026