Vihterpalu mõis

Thomas Ramm, Riia müntmeister ja kuningas Gustav II Adolfi finantseerija, sai kuningalt Padise kloostri maad ja pälvis hiljem ka aadlitiitli just tänu oma heldele panusele Rootsi sõjakassasse. Nii sattus Vihterpalu mõis von Rammide valdusesse.

19. sajandil, kui von Rammide tütar Elisabeth abiellub Gustav von Knorringiga, algab uue neoklassitsistliku peahoone ehitus. Läänemaa metsade keskele pidi valmima  lustimõis.

1919 riigistatakse mõis, viimased von Rammid lahkuvad Eestist 1939 ja uhke hoone satub ajahambasse. Mõisas tegutsesid kohalik rahvakool ja raamatukogu. Suvel korraldati mõisa härrastemajas pioneerilaagreid, talvel majutati siia metsatööliseid, kes olevat rohkem tegelenud maja lõhkumisega kui metsas puude langetamisega. 

1991.aastal, kui endiseid mõisamaid hakati endistele omanikele tagastama, loobusid von Rammid kaua tühjalt seisnud ja lagunenud hoonest, mõis jäi Eesti riigile. Algselt oksjonil mõisa ostnud Norra päritolu ärimehed hukkusid Estonia katastroofis ja alles 2001. aastal sai mõis uue omaniku soomalsest ärimehe näol, kes selle 2020. aastal siiski võlgade katteks müüki pani.

Mõisahoone on kinnisvaraportaali kohaselt 2600 ruutmeetrit suur, kolmekorruseline, 30 toaga ning keskmises seisukorras. Hoones tegutses hotell, samuti sai mõisas korraldada mitmeid üritusi.

2023. aastal sai 4 aastat müügis olnud mõis lõpuks uue omaniku. Seekord oli tegu kohaliku ettevõtjaga.

Muudetud: 29.07.2025