Kolga mõis

Kas teadsid, et suuresti tsisterlaste mungakloostrist alguse saanud Kolga mõis on Eesti suurima tänaseni säilinud peahoonega mõis.

Esimesed teated Kolga mõisa kohta pärinevad 13. sajandist, kui mõis kuulus Eestit valitsenud Taani kuningas Voldemar II  pojale hertsog Kanutile, kes ümbruskonna maad Gotlandil asunud tsisterlaste Roma kloostrile andis. Liivi sõjas langes Kolga venelaste kätte, kes selle 1558. aasta augustis taganedes maha põletasid, siinseid talupoegi tapsid ja vangi võtsid.

1581. aastal kinkis nüüd juba Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie’le.  Pea sajand hiljem läks mõis perekonnasidemete kaudu von Stenbockide suguvõsa omandusse ja jäi neile kuni 1940. aasta natsionaliseerimiseni.  1990. aastal ostsid Stenbockide järeltulijad selle tagasi. Kuni 2014. aasta suveni kuulus mõis Stenbockide aadlisuguvõsale.

1642. aastal valmis mõisas esimene kivist peahoone, mida hiljem korduvalt täiendati ja rekonstrueeriti, kuni 1820-datel valmis suursugune klassitsistlik palee. Sellisena näeme seda ka täna.

Kaasajal on kogu mõisakompleks eravalduses.  Vaatamata sellele, et suur osa hooneid on veel renoveerimata, jätab Eesti vanim säilinud mõisakompleks praegugi suursuguse mulje. Kinnitamata andmetel on tegu Eesti suurima säilinud mõisa peahoonega.

Kolgakülas on võetud üles episoode filmidele Inimesed sõdurisinelis (1968),    Metsluiged (1987),  See kadunud tee (1990), Tulivesi (1994), Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2003).