Mohni saar – keelatud kraami paradiis

Eesti esimese iseseisvuse ajal (1918–1940) ei olnud Mohni sugugi rahulik paik – see oli strateegiline punkt salapiirituse vedajatele.

“Valge laeva” ootamise asemel liikusid siin mootorpaadid täis kanget kraami. Hiljem, nõukogude ajal, asendusid piiritusevedajad piirivalvuritega, muutes saare suletud militaartsooniks, kus valvasid juba teistsugused silmad.

Mohni saare esimesed asukad olid aga hoopis tsisterlastest mungad, kellest said üsna edukad mereröövlid ja kelle tabamiseks tuli lõpuks pea kogu saarel kasvanud mets maha põletada.

Mohni on 61,5 hektari suurune saar Soome lahes, Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahes. Saarel elab täna alaliselt kaks inimest – saarevaht oma abikaasaga. Saare nimi Monasaar pärineb ilmselt keskajal seal elanud tsisterlaste munkadelt, kes legendi kohaselt elatunud kalapüügist ja haakrikust, kuid hiljem hakkasid mereröövliteks. Kogemata karilejooksnud laevadelt saadu olnud kohati üsna rikkalik. Polnud ka eriti keeruline tormistel öödel süüdata randa valetuled ja nii laevad karile suunata.

Rootsikeelne nimi Tammesaar vihjab kunagi saarel kasvanud tihedale pärna-tammemetsale. Mets põletati ühe legendi kohaselt maha, et leida üles sinna varjunud tsisterlastest piraadid. Kunagisest metsast on alles vaid Mohni pärn.

Esimene puidust tuletorn seati püsti 1806. aastal. 1852 valmis tellistest tuletorn, mis ehitati ümber 1871. Samal ajal valmisid ka elamu, teenijatemaja, saun ja kelder. Abihoonete juurdeehitamist jätkati ja viimased valmisid pärast Teist maailmasõda. Tänapäeval on hooned arvatud kultuurimälestisteks. Mälestiste sekka kuulub ka Mohni tuletornivahtide kalmistu.

Eesti iseseisvumise järel (1918–1940) oli siin väidetavalt oluline salapiirituse vedajate peatuspaik. Nõukogude ajal rajati saarele piirivalve kordon, rajati ka oma elektrijaam.

1996. aastal paigaldati tuletorni päikese- ja tuuleenergial töötavad automatiseeritud valgusseadmed. Kuna tellisest välisvooder lagunes jätkuvalt, kaeti see peale II maailmasõda betoonkoorikuga, mis eemaldati 1998. aastal.

Saarel on võetud üles kaadreid filmi “Reigi õpetaja”, mille tarbeks aastal 1977 rajatud külakalmistu ristid on siiani olemas.

Muudetud: 22.01.2026

Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti

Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti

Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti

100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti

Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87501, Eesti

Liivarand

Väike liivaribaga ujumiskoht

Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti

Liivarannaga ja heas korras.

Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti

Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.

Tirbi küla

Kõiguste

Tõrise, Tõrise küla

Mohni saar – keelatud kraami paradiis

Eesti esimese iseseisvuse ajal (1918–1940) ei olnud Mohni sugugi rahulik paik – see oli strateegiline punkt salapiirituse vedajatele.

Vaata ka neid

Koitjär­ve raba – Pavlovi metsamajandi pärandus

Tammis­pea ränd­rahn – kivi, mis päästis terve küla

Tülivere hiie­tamm – iidne “lepituskamber”, kus tülid lihtsalt haihtuvad

Koitjärve raba – Pavlovi metsamajandi pärandus

Tammispea rändrahn – kivi, mis päästis terve küla

Tülivere hiietamm – iidne “lepituskamber”, kus tülid lihtsalt haihtuvad