Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik on 13. sajandi lõpus tsistertslaste ehitatud kirik ja seega ka üks Põhja-Eesti vanemaid kirikuid. Legendi järgi oli Kuusalu kiriku ehitajaks munk Laurentsius, kelle paganad elusalt põletasid. Munga piinarikast hukkamist meenutab kahe lohuga ohvrikivi, tuntud kui Lauritsakivi. Põletamise tähistamiseks on kivisse raiutud kääride ja praadimisresti kujutis.
Kes aga oli püha munk Laurentsius? Rooma piiskop Sixtus II Laurentsiuse-nimelise hispaanlase endale ülemvarahoidjaks. Mõne aja pärast võttis Rooma perfekt paavsti kinni, jäid tema vara ja raamatud Laurentsiuse kätte. Laurentsius müüs vara maha ja jagas raha vaestele, raamatud aga peitis ära. Prefekt nõudnud kiriku aardeid ja andis Laurentsiusele kolm päeva aega. Kui aeg täis, näitas ta prefektile orbusid, haigeid, vaeseid lesknaisi, öeldes, et nemad ongi kiriku aarded ja kalleim vara. Keisri käsul põletati Laurentsius elusalt küpsetusrestil. Ühel hilisemal pealematmisel leitud, et Laurentsiuse maised jäänused olnud hauas kõik ühes nurgas tihedalt koos, vanarahvas teadis seepeale, et isegi hauas, peale surma mõtles ta teiste peale ja neile ruumi teinud.
Püha Laurentsiuse mälestuspäev on 19. augustil. Vanasti ei tohtinud sellel päeval tuld teha.
Liivi sõjas sai kirik kannatada, Põhjasõja ajal viidi ära kirikukellad. 18. sajandil pärast Põhjasõja purustusi, sai kirik lõpuks tormi ning 19. sajandi ümberehituste käigus ka uue, neogooti ilme.