Tuhala Nõiakaev

Kas teadsid, et Tuhala Nõiakaev on unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, kui veesurve tekib maa-aluses jões ja tegemist ei ole arteesia kaevuga?

Rahvapärimus ütleb – Tuhala Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad.

See ajutine tõusuallikas Nabala-Tuhala looduskaitsealal Tuhala karstiala maa-alusel jõel hakkab vett üle ajama suurvete ajal ning ,,keema” 100 liitrit sekundis siis, kui jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis.

Ürgset vaatepilti võib näha ühest päevast kuni kolme nädalani. Kaevu sügavus on umbes 2,5 meetrit, vesi on soopäritolust tingituna veidi pruunikas. Võib juhtuda, et kaev igal aastal üle ääre ei ajagi. Kõige pikem paus oli aastatel 1972-1976, kui kaev kordagi “ei keenud”. Seevastu ainuüksi 1981. aastal ajas kaev üle lausa kuuel korral.

Rahvas valis Tuhala Nõiakaevu Eesti imeks 2012. Pildil on Nõiakaev talvel.

Tuhala pole ainus nõiakaev Eestis. Kõue mõisa lähistelt, Kõue Hiiepajuaugust, võib leida Oraveski Nõiakaevu. Allikakoht asub kunagise “Klein Kau” ehk muinasmõisa territoorimil. Kõue vanasõna ütleb et kui Nutul (allikas asub Nutu külas) pisarad voolavad, hakkab Tuhala ka varsti pillima.