Jaani-Tooma suurkivi – Lahemaa embleemkivi, mis jagati pooleks

Kasispea külas asuv Jaani-Tooma suurkivi on Lahemaa rahvuspargi esindusobjekt, mis oma püramiidja kuju ja hiiglasliku lõhega kandideeris 1990. aastatel ametlikuks Eesti rahvusmonumendiks, jäädes alla vaid Põhja-Eesti pankrannikule.

Eestimaa põhjarannik on kuulus rohkete suurte ning kaunite rändrahnude poolest. Eriti rohkesti on soliidsete mõõtmetega rändrahne Käsmu, Loksa ja Viinistu ümbruses. Üks tähelepanuväärsemaid meie kaitsealastest hiidrahnudest asub Eru lahe ääres Kasispea külas. See on Jaani-Tooma suurkivi.

Jaani-Tooma suurkivi on kaheks osaks lõhenenud rabakivist hiidrahn  Kasispea külas. Hiidrahn on 7,8 meetrit kõrge ja 35-meetrise ümbermõõduga. Huvipakkuvaks teeb rahnu ennekõike tema Egiptuse püramiide meenutav kuju, mida keskelt poolitab suur lõhe. Rahvas on leidnud ka, et rahn meenutab maasse löödud hiidkivikirvest.

Geoloog Kalle Suuroja on seda nimetanud Eesti kõige ilusamaks hiidrahnuks. Seda on peetud ka Lahemaa Rahvuspargi embleemkiviks.

Kui ajakiri “Eesti Loodus” kuulutas 1995. aastal välja Eesti rahvusmonumendi valimise konkursi eesmärgiga hakata rukkilille ja suitsupääsukese kõrval kasutama ka ühte rahvusmonumenti, pakuti viie kandidaadi seas välja ka Jaani-Tooma suurkivi. Konkurentideks olid Põhja-Eesti pankrannik koos Pühajõe lahega, Suur Munamägi ,   Soontagana saar  ja Pühajärv.  Võitjaks osutus Põhja-Eesti pankrannik.

Muudetud: 20.03.2026