Maardu mõis

Kas teadsid, et Maardu mõisa kirevasse omanikeringi on kuulunud ka tsaar Peeter I abikaasa, hilisem keisrinna Katariina I?

Tänases asukohas paiknevat Maardu mõisa mainitakse ajalooallikates esmakordselt 1397. aastal. 17. sajandil valminud mõisaansambel on Eestis samal ajal rajatutest üks esinduslikumaid. Kunagistest omanikest on tuntuim kindral Hermann Jensen von Bohn, kes oli 1739. aastal ilmunud esimese eestikeelse Piibli kirjastamise peamine rahastaja. Täna on mõisa pargis temale pühendatud mälestuskivi.

Siinses härrastemajas on peatunud ka Vene tsaar Peeter I ja mõisa kirevasse omanikeringi on kuulunud nii tema abikaasa, hilisem keisrinna Katariina, kui ka teisi väljapaistvaid aadlisuguvõsasid.

Pärast riigistamist töötas siin Maardu algkool. Hiljem asus härrastemajas kolhoosi keskus.
1980. aastal läks mõis üle Tallinna Näidislinnuvabrikule. 19.–20. jaanuaril 1991. aastal toimus Maardu mõisas Nõukogude Liidu ikestatud rahvaste demokraatlike liikumiste nõupidamine. Osavõtjaid oli üle saja. KGB autod tiirlesid ümber mõispargi ja piirivalve Maardu kordon oli viidud häireolukorda.

Tänaseks on üle 30 aasta Eesti Pangale kuuluv mõis põhjalikult renoveeritud ja tegutsenud põhiliselt seminarikeskusena. Eesti Pank on üritanud hoonet juba aastaid müüa, seni pole õnnestunud. 2025. aasta kevadel pani omanik mõisa kinnistu taas oksjonile.

Mõisa ümbritseb korrastatud mõisapark. Maardu mõisa ees asub von Bohni mälestuskivi, kujur on Mati Karmini looming. Herman Jensen von Bohn (1672 –1743) oli taani sõjaväelane Venemaa Keisririigi teenistuses. Kindral Bohn oli ka talurahvahariduse edendaja Maardu, Jägala ja Raasiku mõisa maadel, kus asutas 16 külakooli ning koos abikaasa Katharinaga olid 1739. aastal esimese eestikeelse piibli tõlke trükkimise rahastajad, nende laenuks antud 3900 rubla moodustas suure osa väljaandmiskuludest.

2006. aastal toimusid siin filmi “Kuldrannake” võtted.

Muudetud: 21.07.2025