Illuka mõis

Mõis tekkis Illukale küll juba 1657. aastal, kui  see Jõhvi mõisast eraldati, aga pikka aega oli see üksnes tulu saamise koht, kus keegi paikselt ei elanud. Õiget mõisasüdant seal polnudki.  Mõis käis käest kätte, seda panditi pidevalt, ükski omanik ei püsinud seal kuigi pikalt.

Illuka mõisa peahoone valmis alles 19. sajandi teisel poolel, Dieckhoffide ajal. Selle projekteeris Saksamaalt pärit ehitusmeister Friedrich Modi, kellel oli Rakveres oma töökoda kes oli ümbruskonna mõisnike hulgas hinnatud meister.  Samal ajal pandi ka alus mõisa pargile.

1921. aastal müüs mõisa viimane omanik Claus von Nottbeck mõisa Eesti riigile.  Saadud raha eest ostis aga Saku õlletehase osakuid.  Samast aastast tegutseb mõisa peamajas Illuka kool. Nii maja kui seda ümbritsev park on kultuurimälestistena kaitse alla võetud.

Tiitliga „Eesti kaunis kool 2005“ pärjatud Illuka Kool on ajaloolist keskkonda oma vajadustega hästi põiminud. Osaliselt säilinud kahe raudkivist abihoone müüridele ehitati poiste tööõpetuse maja ja teise hoone müüridele seminarihoone. Täna tegutseb siin Illuka lasteaed-põhikool.

Restaureerimise ajal on välja tulnud ka ootamatuid leide: ühel pool maja tuli ilmsiks mõisaaegne paekivist kanalisatsioonitoru ja kaev, teisel pool aga võlvlaega lampkast.

Kohalikud teavad legendi peahoonesse elusalt müüritud tütarlapsest, kelle hing seal hiljem olevat kummitanud. Millal ja miks ta sinna olevat müüritud, juttudest ei selgu. Aegajalt on majas kuulda olnud uste kääksumist ning öövalvurid on tundnud oma kuklas külma hingust. Üks valvuritest on seetõttu ka sealt töölt lahkunud.

Mõis on külastajatele avatud igal ajal eelneval kokkuleppel.

Muudetud: 31.07.2025