Valaste juga

Valaste joa trepistikult ja matkarajalt avaneb hea vaade maakera 400 miljoni aasta jooksul tekkinud kihtidele. Vaatemängulisem on juga kevaditi ja suurvee ajal. Eriti maalilised vaated avanevad Valastes talvel, kui puhuvad merelt põhjatuuled, mis tekitavad koos veepritsmetega pankrannikul asuvatele puudele jääskulptuure.

Juga asub Ontika pankrannikul, mis ulatub kuni 55 meetrit üle merepinna ja on sellega Eesti kõrgeim pank.

Umbes 30 meetri kõrgune (sõltuvalt vooluhulgast 26–32 m) juga on Baltimaade kõrgeim. Juga ei ole looduslik, vaid saab vee Kaasikvälja kuivenduskraavist ehk Valaste ojast, mida kohalikud kutsuvad Suurkraaviks. Vanarahvas räägib, et kraavi olevat kevanud üks Jüri-nimeline mees juba mitu inimpõlve tagasi. Esmakordselt on juga on mainitud 1852. aastal.

Miks pidi inimene jugasid ise tekitama, sellest saad siitsamast varsti lugeda.