Vodja mõis

Kas teadsid, et Vodja mõisa ainulaadeim ehitis ei olegi mõisahäärber, vaid 1873. aastal valminud venepärase puitdekooriga kavaleridemaja?

Vodja mõis rajati 17. sajandil. Varasematel aegadel von Rosenitele, von Stackelbergidele ja von Fersenitele kuulunud mõis oli alates 1794. aastast kuni riigistamiseni von Tollide omanduses.

Mõisa varaklassitsistlik kahekorruseline kivist peahoone on ehitatud mitmes järgus. 1770-tel aastatel, veel Stackelbergida ajal, püstitati mõisa katusekorrusega varaklassitsistlik kivist peahoone. 19. sajand lisandusid tiibhooned.

Võõrandamisjärgselt kolis hoonesse kohalik kool ja tegutses seal kuni 2004. aastani. 1935. aastal toimunud tulekahju muutis maja osaliselt varemeteks, kuid see taastati ja lisati ka teine korrus. Alates 2005. aastast n mõis tervikuna Rocca al Mare Kooli Vodja individuaalõppekeskuse hallata. Seal õpivad lapsed, kellel on kärarikkas hiigelkoolis raske toime tulla.

Säilinud on hulk kõrvalhooneid. Neist ainulaadseim on peahoone kõrval asuv 1873. aastal valminud venepärase puitdekooriga kavaleridemaja. Vaatamisväärsed on ka peahoone vastas, teisel pool auringi olevad piirdemüürid koos kunstipärase väravaavaga.

Mõisas võeti 1951. aastal linti Lenfilmi ja Tallinna kinostuudio koostöös valminud mängufilm Valgus Koordis.