Kolu mõis – suurte unistuste sündroom

Pärast mõisnike lahkumist ja pikka perioodi koolimajana, sai Kolu mõisast 1990ndatel ambitsioonide tallermaa.

Unistus eksklusiivsest konverentsikeskusest, mis meelitaks kohale maailma eliiti, näitab hästi taasiseseisvunud Eesti algusaastate optimismi. Mõis pole enam lihtsalt maja, vaid moodne ärikeskus.

Kolu mõisa lugu algas 1639. aastal, kui seda esmakordselt kirjasõnas mainiti. Sajandid möödusid, omanikud vahetusid, kuni 1875. aastal ostis mõisa Eduard von Middendorff. Just tema lasi aastatel 1888–1890 ehitada historitsistlikus stiilis kahekorruselise härrastemaja, mis säras punastes tellistes ja uhkeldas pilkupüüdva torniga. Kahjuks hävitas 1905. aasta tulekahju suure osa mõisahoone uhkusest, ent von Middendorffi järeltulijad ei lasknud end sellest heidutada ja ehitasid hoone ligikaudu algsel kujul taastatud kujul üles.
Pärast mõisa riigistamist 1919. aastal sai sellest pikka aega kohaliku kooli kodu. See oli koht, kus lapsed said haridust ja mõisasaalid täitusid karedatest hääldusharjutustest ja krabisevatest vihikutest. Ent 1996. aastast alates, mil mõis eravaldusse läks, algas uus peatükk – üks, mis oli täis suuri unistusi ja keerulisi pöördeid.

Kolu mõisa lähiajaloo üks kummalisemaid peatükke on seotud Concordia Rahvusvahelise Ülikooliga. Mõis pidi olema akadeemiline sümbol, eksklusiivne konverentsikeskus, mis meelitaks siia seltskondi üle maailma, kuid lõpetas hoopis pankrotivara nimekirjas. See on haruldane näide, kus mõisa saatus põimus 21. sajandi alguse Eesti ühe skandaalseima haridusasutuse kokkukukkumisega, jättes hoone taas aastateks oma uut rolli ootama.

Tänapäeval seisab Kolu mõis uhkena ja veidi mõtlikuna – kandes endas nii ajalugu kui ka lootust. Selle igas kiviaines on tunda lugusid mineviku põlengutest ja unistustest, mis võiksid veel kord teoks saada.

Üks Kolu mõis on ka Lääne-Virumaal Kadrina vallas.

Muudetud: 01.05.2026