Kakerdaja raba

Kakerdaja raba on Kõrvemaa üks suuremaid ja ühtlasi ka sügavamaid rabasid. Arvatavasti hakkas siin raba tekkima juba 8000 aastat tagasi. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö.

Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandeid veelinde. Nime on raba saanud Eestis väga haruldaselt veelinnult järvekaurilt ehk kakerdajalt, kes pesitseb sügavatel selgeveelistel järvedel ja rabalaugastel. Viimasel ajal seda lindu siinkandis paraku enam nähtud pole.

Keset raba on Kakerdaja järv. Järvest kolmveerand kilomeetrit ida pool asub 2,6 ha liigirikka puistuga Hiiesaare soosaar, arvatavalt muistne pelgu- ja ohvripaik. Noku talu juurest järveni ehitati laudtee juba 1999. aastal ja tekitas toona palju poleemikat selle vajaduse üle. Tänapäeval kulgeb rada üle raba ja tagasi parklasse tuleb liikuda sama rada pidi. Ka  auto on soovitav jätta Noku talu juurde parklasse.

Vastavalt aastaajale saab nii teekonnal korjata seeni, murakaid, mustikaid ja jõhvikaid. Metssigu kütitakse jahimeeste poolt ka, teele jääb õige mitu varitsusonni idüllilistel luhalagendikel.

RMK matkarajad koguvad eestlaste hulgas üha suuremat populaarsust. RMK-l on üle Eesti kokku ligikaudu 3300 kilomeetri loodusradu, mille juurde kuulub ligi 100 eri kõrgusega vaatetorni, üle 700 lõkketegemise kohta, umbes 60 telkimisala ja mitmed metsaonnid ning -majakesed..